Hiiglaslik hulpiv jääsaar võib korrata Titanicu katastroofi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Satelliitpildid Petermanni liustikust
Satelliitpildid Petermanni liustikust Foto: SCANPIX

260 ruutkilomeetrise pindalaga hiiglaslik jääsaar, mis murdus mõne päeva eest Gröönimaal Petermanni liustiku küljest lahti, hulbib Põhja-Jäämeres ning ohustab naftapuurauke ja laevaliiklust. Juba võrreldakse seda 1912. aastal toimunud õnnetusega, kui Gröönimaa jääsaare tõttu uppus Titanicu laev.

Kliimasoojenemisest on räägitud Euroopas möllavate kuumalainete tõttu, aga Arktikas tekkinud poole sajandi suurim jääsaar võib suure tõenäosusega sümboliseerida globaalset soojenemist kõige ilmekamalt. «See on niivõrd suur, et seda ei ole võimalik peatada,» ütles Oslo Ülikooli glatsioloog Jon-Ove Methlie Hagen, vahendab Associated Press.

Teadlased üritavad ennustada hulpiva jääsaare trajektoori. Praegu liigub jääkamakas Narese väina suunas, mis eraldab Gröönimaa loodeosa ja Kanada Ellesmere’i saart. Kui see jõuab väina enne järgmisel kuul algavat külmaperioodi, võib jääsaar suure tõenäosusega hoovustega kanduda lõunasuunas ning püsida Kanada idaranniku lähedal kuni liiguks naftapuuraukude ja laevade suunas.

«Siis muutubki olukord ohtlikuks,» ütles Mark Drinkwater Euroopa Kosmoseagentuurist.

Kanada Jääkeskus on veidi positiivsemalt meelestatud ning arvab, et jääsaare teekond võib võtta üks kuni kaks aastat. Ilmselt puruneb see teiste jäämägedega kokku põrgates mitmeks osaks ning võib vaikselt sulama hakata.

Samas hoiatas Kanada teadlane Trudy Wohlleben, et jäämägede osad võivad olla samuti väga suured ning seada ohtu Kanada naftaplatvormid.

Kui muidu puruneb Gröönimaa liustikest igal aastal tuhandeid jäämägesid, siis see on teadlaste sõnul alates 1962. aastast suurim.

Kuigi ekspertide sõnul ei saa antud jäämäge otseselt globaalse soojenemisega seostada, kuna sellega on seotud veel mitmeid faktoreid, võib see siiski olla oluliseks ohumärguandeks Arktika soojenemisest. Alates 1970. aastatest on Arktika temperatuur tõusnud rohkem kui 4,5 kraadi Celsiuse skaala järgi.

Kliimauuringute teadlased plaanivad taas järjekordset visiiti Petermanni liustiku juurde, et koguda rohkem infot sinna jäetud kaamerate videosalvestistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles