Türgi peab välja töötama strateegia, mis oleks vastukaaluks survele tunnustada armeenlaste tapmist Esimese maailmasõja ajal genotsiidina, ütles täna kõrge Türgi diplomaat.
Diplomaat: Türgi pole ära teeninud armeenlaste tapmise genotsiidiks nimetamist
Türgi välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Altay Cengizer ütles usutluses ajalehele Hürriyet, et armeenlaste diasporaa Ühendriikides näeb tapatalgute lähenevas sajandas aastapäevas võimalust tõestada, et tegemist oli Osmani impeeriumi kavandatud ja läbi viidud genotsiidiga.
Cengizer võrdles lähenevat aastapäeva karistusviskega, milles nähakse võimalust küsimus lahendada. Diplomaat tunnistas, et Türgi jaoks oleks kohutav, kui USA otsustaks tunnistada massitapmisi ja küüditamist genotsiidina.
Cengizeri sõnul pole Türgil vähimatki kavatsust oma positsiooni muuta.
«Genotsiid on poliitiline kontseptsioon. Türgi pole ära teeninud seda, et olla maailma silmis riik, kes pani toime genotsiidi,» ütles diplomaat.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan esines aprillis peaministrina enneolematu kaastundeavaldusega, nimetades tapmisi meie ühiseks valuks.
Armeenia kinnitusel hukkus aastatel 1915-16 Osmani impeeriumi sõjalise juhtkonna poolt heaks kiidetud tapatalgutes kuni 1,5 miljonit inimest. Türgi väitel suri pärast seda, kui armeenlased asusid Venemaa poolele, sõjategevuses ja nälja tõttu kuni 500 000 armeenlast.
Mitmed riigid on tunnistanud 1915. aasta sündmused genotsiidiks või seda kaalunud. Esimesena tunnistas Armeenia genotsiidi Uruguai 1965. aastal. Hiljem on seda teinud muuhulgas Küpros, Argentiina, Venemaa, Kanada, Kreeka, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Vatikan, Liibüa, Šveits, Holland, Slovakkia, Poola, Leedu, Saksamaa, Venezuela, Brasiilia, Tšiili, Austraalia, Rootsi ning 42 USA osariiki 50-st.
Belgias, Šveitsis ja Prantsusmaal on armeenlaste genotsiidi eitamine kuulutatud kuriteoks.
Eesti ei ole genotsiidi osas selget seisukohta võtnud.