Soome peaminister Alexander Stubb rääkis YLE hommikuprogrammis «Aamu-tv», et riik peab Ukraina kriisi suhtes kasutama kahe kaardi taktikat, igasugust dispuuti sõjalisest konfliktist tuleks aga vältida.
Stubb: uut tüüpi külma sõja vastu läheme kahe kaardi taktikaga
11. november 2014, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soome seisukohast pole julgeolekuolukord radikaalselt muutunud, kuid situatsioon Ukraina piiril on kindlasti murettekitav,» ütles Stubb.
Valitsusjuhi sõnul on maailm jõudnud külma sõja lävele. Ta tõi halbade asjade kõrval esile ka positiivseid sündmusi, milleks oli 26. oktoobri parlamendivalimiste õnnestumine ja 30. oktoobril allkirjastatud Vene-Ukraina gaasilepe.
Negatiivse poole pealt nimetas ta separatistide «valimisi» ja seda, et Venemaa neid sümboolselt ka tunnustas.
Soome peaks uut tüüpi külmale sõjale reageerima kahe kaardi taktikaga: esiteks peab riik püsima Euroopa Liidu liikmete ühisrindes ja hoolitsema selle eest, et Euroopa hääl oleks ühtne. «Pole mingit mõtet juhtida Soome uuesti sinna halli tsooni, kus olime eelmise külma sõja ajal.»
Lisaks sellele tuleb hoolitseda heade kahepoolsete suhete eest Venemaaga ja seda just poliitilisel ning eriti ametnike tasandil.
Arutelud majandussanktsioonide kehtestamisest Venemaale jätkuvad, sest Minski rahuleppest kinni ei peeta. «See tähendab, et Euroopa Liidu kasutuses olevad instrumendid ongi üksnes sanktsioonid.»
«Ei saa unustada, et Vene majandus nõrgeneb, rubla kurss langeb, nafta hind kukub ja rahvusvahelised investorid põgenevad Venemaalt.»
Tema sõnul on raha maailma parim rahuvahendaja ja seda on näha ka praegu. See on ainus võimalus ja seda tulebki kasutada, rõhutas ta.
Stubbi sõnul liigutakse külmutatud konflikti suunas, mida varasemast ajast on juba neli: Mägi-Karabahhi, Transnistria, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia konfliktid.
«Lisaks sellele on Krimmi poolsaar, mille Venemaa hõivas ebaseaduslikult, vallutas vastuolus rahvusvaheliste seadustega ja võttis omale. Nüüd kahjuks liigutakse Ida-Ukraina külmutatud konflikti suunas. See on äärmiselt murettekitav areng Euroopas ehk siis meie piiril.»