Transnistria Kremli-meelne juht tahab referendumit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Separatistliku Transnistria sõdurid Tiraspolis.
Separatistliku Transnistria sõdurid Tiraspolis. Foto: SCANPIX

1990. aastal Moldovast lahku löönud Transnistrias võiks korraldada uue referendumi piirkonna staatuse üle, ütles separatistliku piirkonna juht Jevgeni Ševtšuk.

«Oleme valmis kaaluma uue referendumi korraldamist, kuid üksnes tingimusel, et rahva tahet arvestatakse,» ütles Ševtšuk, kelle sõnul on end ise Dnestri-äärseks Moldaavia Vabariigiks nimetava piirkonna elanike eelistused aga selged.

Viimati korraldati piirkonnas, mida Moldova peab autonoomseks piirkonnaks, mitte eraldi riigiks, nn referendum 2006. aastal ja selle tulemuste järgi toetas piirkonna lahkulöömist Moldovast ligi 97 protsenti hääletanuist. Samal referendumil hääletas 98 protsenti osalenuist Venemaaga ühinemise poolt.

Vene asepeaminister Dmitri Rogozin on varem öelnud, et Venemaa ei luba korduda Moldova Dnestri jõe ja Ukraina vahel asuvas tunnustamata Transnistrias Ukraina stsenaariumil. Sellele vaatamata pole Venemaa piirkonda ametlikult oma koosseisu võtnud.

Krimmi annekteerimise järel oli just Transnistria see, millest räägiti kõige enam kui järgmisest Venemaaga liidetavast alast.

1990. aastal kuulutas ala end iseseisvaks, ajendatuna hirmust, et Moldova võib soovida ühineda Rumeeniaga. 1992 peeti lühike kodusõda, mis lõppes siis, kui Vene sõjavägi sekkus Transnistria poolel.

Piirkonnas, mille iseseisvust tunnustavad peale Venemaa veel vaid Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Lõuna-Osseetia, viibib ligi 1500 Vene sõdurit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles