Värskeima statistika kohaselt on iga viies Saksamaa elanik ehk 16 miljonit selles riigis elavat inimest sisserändaja taustaga.
Iga viies Saksa elanik on sisserändaja taustaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fraasi «Saksamaa on rändemaa» toetavad värske föderaalse statistikaameti numbrid,» märkis türgi juurtega Saksa sotsist poliitik ja valitsuse migratsioonivolinik Aydan Özoguz.
Mullu kasvas sisserändajate arv Saksamaal 3,8 protsenti.
Destatise töötaja Joscha Dicki sõnul on sisserändaja taustaga inimestena arvesse võetud kõik, kes on kas ise või kelle vanemad on Saksamaale tulnud alates 1950. aastast. 60 protsendil selle grupi esindajaist on Saksa pass ja umbes kolmandik on sündinud Saksamaal.
Suurem osa ehk 97 protsenti sisserändaja taustaga inimestest elab omaaegse Lääne-Saksamaa territooriumil või Berliinis.
Integratsiooni ja Migratsiooni Fondis töötava professor Ludger Preisi sõnul on eelarvamus, et immigrandid kurnavad Saksa sotsiaalsüsteemi, aegunud. «1990ndatest alates tuleb aina rohkem Kesk- ja Ida-Euroopa sisserändajaid, kes on hästi haritud,» märkis ta.
Suurim osa ehk 13 protsenti Saksa sisserändajaist on sinna tulnud Türgist. Esiviisikusse mahuvad veel Poola, Venemaa, Kasahstan ja Rumeenia.