Taevavaatlejad jälgivad veidrat Vene kosmoseobjekti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raketi start Euroopa kosmoseagentuuri Kouru kosmodromil.
Raketi start Euroopa kosmoseagentuuri Kouru kosmodromil. Foto: SCANPIX

Maa kohal liigub Vene satelliit, mille täpset otstarvet Moskva avalikustatud ei ole, mistap tekitab see vaatlejates kahtlusi, et Venemaa võib olla ellu äratanud külma sõja aegsed sateliidihävitajate projektid.

Financial Times kirjutab, kuidas esialgu kosmoseprügiks peetud objekt on ringi liikudes lähenenud mitmele teisele Venemaa kosmoseobjektile ning möödus möödunud nädalal arusaamatutel põhjustel väga lähedalt ka ühe kanderaketi jäänustest.

Objekt, mida nimetatakse meedias õige mitmel moel – Kosmos 2499, objekt 2014-28E, NORAD 39765 – paistab olevat kosmosesse saadetud koos mitme teise satelliidiga täiesti plaanipäraselt, ent Venemaa ei ole siiani vihjanud midagi selle otstarbe kohta, kirjutab Briti tehnoloogiauudiste leht The Register.

Esimese teadmata otstarbega objekti saatis Venemaa kanderaketil Rokot koos kolme kommunikatsioonisatelliida teele möödunud aasta detsembris. Objekti peeti kosmoseprügiks, kuni avastati, et see paistab sihipäraselt ringi liikuvat.

Teise sellise objekti, praegu jälgitava2014-28E, viis kanderakett Rokot orbiidile mais Plesetski kosmodroomilt. Avaliku info kohaselt saadeti kosmosesse kolm kommunikatsioonisatelliiti Rodnik, ent taas kord võttis kanderakett kaasa ka neljanda objekti, mida jällegi peeti esialgu kosmoseprügiks, kuni tuvastati, et see tegeleb selgelt iseseisva manööverdamisega.

Kuna ajad on segased ja pingelised tekitab teadmata otstarbega Venemaale kuuluvate objektide kosmoses liikumine külma sõja stiilis paanikat ning on spekuleeritud, et tegemist on näiteks mingit laadi sõjasatelliidiga või relvaga, mis asub teiste riikide satelliite tulistama. Samas võib see olla ka ükskõik millise muu otstarbega salastatud Venemaa kosmoseeksperiment.

The Register meenutab, et salastatud otstarbega objekte on kosmosesse saatnud ka teised riigid. USA õhujõudud on NASA süstikute eeskujul ehitanud endale mehitamata minisüstiku X-37B, mis maandus tänavu oktoobris pärast kaht orbiidil veedetud aastat. Süstiku tegevuse eesmärk on avalikkusele teadmata. 

Kosmos 2499 muutis oma trajektoori korduvalt, enne kui võttis suuna kõrgema astme kanderaketile Briz-KM, mis objekti mais pärast Rokoti töö lõppu edasi kosmosesse viis. Kaks objekti möödusid teineteisest kilomeetri kaugusel, kuigi on arusaamatu, miks peaks satelliit olema huvitatud kanderaketi jäänustest.

Selgitustena on pakutud välja näiteks võimalus, et objekti eesmärk on seotud kosmoseprügi kokku korjamise või satelliitide parandamise ja tankimisega.

«Misiganes see on, see (objekt 2014-28E – toim.) paistab olevat eksperimentaalne,» rääkis Financial Times'ile Chatam House'i mõttekoja kosmoseturvalisuse ekspert Patricia Lewis.

«Sel võib olla mitmeid funktsioone, mõned neist tsiviil- teised militaarotstarbelised,» jätkas ta. Lewis tõi välja ka mõningad võimalikud objekti funktsioonid: sel võivad olla mingit laadi haardetangid, see võib suuta tulistada teiste satelliitide pihta kineetilisi kuule või suudab objekt häirida teiste satelliitide tööd, olles ise segaja või teostades küberrünnakuid.

Venemaa lõpetas oma satelliitidevastase relvastuse programmi pärast raudse eesriide langemist, ent sõjaväeametnikud on varem avalikult öelnud, et kui suhted USA-ga raketitõrjeprogrammide tõttu halvenevad, võivad nad relvastuse arendamist jätkata.

2010. aastal ütles Venemaa tollane kosmosevägede ülem ja praegune kosmoseagentuuri juht Oleg Ostapenko, et Venemaa arendab taas inspektsiooni- ja ründesatelliite.

Venemaa kaitseministeeriumilt ei õnnestunud Financial Times'il kommentaare saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles