Tulevahetused Ida-Ukraina rindel jätavad küll rutiinse mulje, kuid nende intensiivsus annab tunnistust venelaste soovist okupeeritud ala kõikjal laiendada.
Igor Taro Ukraina päevik: 24.11
25. november 2014, 05:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuendusena on Vene armee hakanud mõne päeva eest taas tulistama Ukrainat suurtükkidega Venemaa territooriumilt. Eilne rünnak kinnitab, et tegu pole lihtsalt üksiku eksimusega, vaid ettevalmistusega millekski suuremaks. Vene armee tulepositsioonid asuvad Krasna Talivka ja Luganski vahelisel piirilõigul Možaevka ja Patronovka külade lähsitel Rostovi oblastis. Samasugust taktikat kasutas vene armee ka suvel, et peletada piiriäärsetelt aladelt minema ukraina sõjaväge, mis üritas kontrollida ülepiirilist liikumist. Nüüd on see tegevus taastunud Stanica Luganska vastas, kuhu venelased on üritanud liikuda üle Põhja-Donetsi jõe. Kuna Ukraina piirivalve kontrolli sealset lõiku, siis üritatakse nende tegevust häirida. Ilmselt on eesmärgiks piirivalvurid sealt minema peletada, et saaks tuua üksusi Štšastja suunale otse Venemaalt.
Bahmutka trassi hoiab Ukraina armee endiselt kontrolli all ning lähimad venelaste tugipunktid alates Smile külast jäävad Luganka jõele, mis kulgeb paralleelselt viis kilomeetrit lõunas. See on paras distants 120-millimeetristele miinipildujatele, mida seal ka ohtralt pruugitakse. Ukraina meedia avaldas, et Smile kontrollpunkti vallutamine kuu aja eest oli seotud ühe kõrge ohvitseri reetmisega. Reetur oli alampolkovniku auastmes ning läks venelaste poolele üle. Hiljem suutsid Ukraina julgeolekuteenistuse töötajad ta järgmise kontrollposti loovutamise läbirääkimistele välja meelitada ning võtsid ta kavalust kasutades kinni. Alampolkovnik ootab nüüd trellide taga kohut riigireetmise eest.
Debaltseve ümbruses on käinud ägedad lahingud. Ukraina armee hoiab seal üpris laia perimeetrit ning rinne on stabiilne. Nikišino küla on rindejooneks samamoodi, nagu ka paar kuud tagasi. Ukrainlased ja venelased võivad mõnikord üksteist binoklist silmitseda. Paraku võib seal vastase vaateväljas püsimine kurvalt lõppeda. Debaltsevest lõunast ulatuvad ukrainalaste positsioonid Malo-Orlivkani, mis on umbes 20 kilomeetri kaugusel. Läänest Uglegorskini, mis oli rindeasulaks ka Ukraina armee pealetungi tippajal.
Venelased on proovinud Donetski lennujaama haarata põhjast Opõtne küla kaudu, mis asub lennuvälja ja Avdiivka vahel. See üritus oli siiski luhtaläinud katse, mis päädis vene miinipildujaüksuse neutraliseerimisega. See näitab, et venelased ei jäta katseid saavutada mõnes rindelõigus läbimurret. Praeguse olukorra üks-ühele külmutamist nad ilmselgelt ei soovi ning plaanivad pigem võtta uusi alasid.
Suurtükiduellid on seega jätkunud ka Volnovahha ümbruses, Donetskist lõunas. Seal pole ka olulisi muutusi. Miinipildujatuld on saanud Mariupoli idapoolsed eeslinnad.
Ukraina jaoks oli möödunud nädala positiivseimaks uudiseks ameerika radarisüsteemide tarnimine, mis võimaldavad tuvastada vastase miinipildujaüksusi. Nende abil jõuavad tule avanud venelaste patarei koordinaadid Ukraina suurtükiväelasteni enne, kui miinid on maas. Praegu anti Ukraina armeele üle kolm komplekti ja kokku peaks neid kohale jõudma paarikümne ringis. Vaadates rindel toimuvat, on tegu hädavajaliku riistvaraga, mis võimaldab nii saada kinnitust venelaste rünnakutele, kui ka andmeid nende üksuste hävitamiseks.