Esimesed NATO kiirreageerimisjõudude üksused peaksid tegevusvalmis olema tuleval aastal, sedastasid alliansi allikad päev enne NATO tänast välisministrite kohtumist Brüsselis.
Postimees Brüsselis: NATO valmistub reageerimiskiiruse tõstmiseks
2. detsember 2014, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2014. aasta on olnud agressiooni, kriiside ja konflikti aasta,» ütles 1. oktoobril NATO peasekretärina tööle asunud Norra endine peaminister Jens Stoltenberg eilsel pressikonverentsil alustuseks ajakirjanikele, lisades, et liitlasriikide välisministrid kohtuvad julgeolekut arvestades väga otsustaval ajal.
Eesti julgeolekut silmas pidades võib Stoltenbergi pressikonverentsi puhul kõige olulisemaks pidada viiteid sellele, kui kaugele on jõutud septembrikuisel Walesi tippkohtumisel kokkulepitud otsuste täideviimisega, eriti nendega, mis puudutavad kollektiivkaitse efektiivset ja kiiret toimimist.
Näiteks kinnitas peasekretär, et allianss on pühendanud Walesis vastu võetud valmisoleku tegevuskava (tuntud inglise keelse akronüümi RAP järgi - toim) õigeaegsele ja täielikule täitmisele. «Homme (teisipäeval - toim) hindame arengut ja arutame järgmisi samme,» ütles peasekretär.
Samuti märkis Lute, et Ühendriikide sõdurid jäävad Balti riikidesse ja Poolasse ka tuleval aastal.
Osa RAPist näeb ette NATO idapiiril asuvate riikide julgeoleku kindlustamist. Seega, puudutab see otseselt ka Eestit. Näiteks kinnitas Stoltenberg, et allianss on NATO idapiiril tugevdanud kohalolekut nii õhus, maal kui merel. «Kõik liitlased panustavad. 28 28 eest,» ütles peasekretär, viidates sellele, et kõik NATO 28 liikmesriiki seisavad liitlastega jagatavate ühiste väärtuste eest.
Stoltenberg peatus pikemalt NATO loodavatel kiirreageerimisüksustel, kuhu peaks tulevikus kuuluma umbes 4000 sõdurit. Taolise kõiki väeliike kaasava ning ohu korral mõne päeva jooksul kohale saadetava sihtüksuse (tuntud inglise keelse akronüümi VJTF järgi - toim) loomises lepiti samuti kokku Walesis. «Me töötame selle nimel, et see uus jõud hakkaks tööle 2016. aastal,» ütles Stoltenberg.
Siiski märkisid mitmed NATO allikad, et esimesed taolised üksused peaksid reageerimisvõimelised olema juba tuleval aastal. Ka Stoltenberg viitas oma pressikonverentsil nn vahepealsele kiirreageerimisüksusele, mis peaks alustama tuleval aastal. Seni on taoliste üksuste osas kõige suuremat initsiatiivi üles näidanud Saksamaa, Holland ja Stoltenbergi kodumaa Norra.
«See (kiirreageerimisüksus – toim ) võimaldab meid veelgi paremini olla valmis heidutuseks ja enda kaitseks ükskõik millise kriisi vastu meie piiride lähedal,» ütles Stoltenberg loodavate üksuste olulisust rõhutades.
USA suursaadik NATOs Douglas Lute ütles eile, et see, millised konkreetsed riigid ja mil määral panustavad taolistesse üksustesse, pole veel otsustatud. Küll aga nimetas Lute positiivseks, et Euroopa riigid on valmis võtma juhtrolli kiirreageerimisjõududes. Samas möönis suursaadik, et taolise üksuse loomine ja tegevusvalmis hoidmine pole odav ning pole otsustatud, kes katab kulud. Just neid küsimusi täna välisministrid arutavadki, kuid konkreetseid vastuseid pole esialgu siiski oodata.
Samuti märkis Lute, et Ühendriikide sõdurid jäävad Balti riikidesse ja Poolasse ka tuleval aastal. «150 sõdurit ei ähvarda kedagi,» ütles Lute vastuseks Venemaa süüdistustele, nagu õhtutaks NATO oma idapiiril julgeolekut tugevdades uut külma sõda.
Sellega viitas Lute Vene asevälisminister Aleksei Meškovi süüdistustele, mille kohaselt üritaks NATO justkui destabiliseerida Põhja-Euroopat. «Regioonis korraldatakse lakkamatult õppusi ning Balti riikidesse tuuakse lennukid, mis suudavad kanda tuumarelva. See on äärmiselt negatiivne reaalsus,» ütles Vene asevälisminister Aleksei Meškov Vene uudisteagentuurile Interfax.
Päev enne väliministrite kohtumist ei saanud NATO peakorteris üle ega ümber Venemaast. Näiteks juhtis Stoltenberg tähelepanu Venemaa sõjalise tegevuse olulisele suurenemisele Euroopas ja kaugemalgi. «Venemaa agressiivsed sammud on õõnestanud Euro-Altandi julgeolekut,» ütles Stoltenberg. Näiteks viitas Stoltenberg ka Vene lennukite õhulendudele NATO piiride lähistel.
Nii Stoltenberg kui ka Lute märkisid, et taolised lennud kujutavad ohtu, sest enamasti pole alliansi liikmesriikide piiride lähedal lendavatel Vene lennukitel sisse lülitatud transponderid ning piloodid ei vasta raadioside kaudu piirkondlikele lennujuhtidele. Samuti ei avalikustata sageli eelnevalt oma lennuplaane, nagu näeb ette rahvusvaheline tava.
«Need Venemaa sammud on vastutustundetud, kujutavad ohtu tsiviillennundusele ja näitavad, et Venemaa rikub räigelt rahvusvahelisi norme,» resümeeris Lute.