Ukraina kriisist tingitud suhete pingestumist silmas pidades otsustas NATO jätta avatuks sõjalised sidekanalid Venemaaga, et vältida arusaamatusi teineteise sõjaliste sammude suhtes.
NATO lubas jätta sõjalised sidekanalid Venemaaga avatuks
USA-juhitava alliansi 28 liikmesriiki leppisid kokku, et «praegusel pingete ajal on igasuguste intsidentide vältimiseks vaja jätkuvat kommunikatsiooni NATO ja Venemaa sõjaväelaste vahel», lausus kolmapäeval NATO pressiesindaja.
«NATO sõjaväelised juhid peavad jätma sõjalised sidekanalid avatuks ja neid vajadusel kasutama, et vältida võimalikke sõjalisest tegevusest tingitud arusaamatusi,» lisas ta.
Venemaa interventsioon Ukrainasse ja Krimmi annekteerimine märtsis sundis allianssi peatama igasuguse koostöö Moskvaga NATO- Vene nõukogu kaudu, mis loodi 2002. aastal tihedamaks suhtluseks kunagiste vaenlaste vahel.
Ajal, mil Ukraina kriis on süvenenud, on NATO suurendanud valmisolekut reageerida senisest ohtlikumale Venemaale.
Venemaa on omakorda suurendanud sõjalist aktiivsust, korraldades sõjalennukite lende NATO kaitsesüsteemide testimiseks, ning saates sõjalaevu maailma meredele, rõhutamaks oma staatust suurriigina.
Mõned NATO liikmed nagu Saksamaa, kellel on Venemaaga tihedad majandus- ja poliitilised suhted, on olnud eriti murelik, kartes, et kriis võib muutuda pikaajaliseks vastasseisuks, mis sarnaneb külma sõja halvimatele päevadele.
Saksa välisminister Franz Walter Steinmeier ütles varem, et NATO välisministrid palusid alliansi peasekretäril Jens Stoltenbergil otsida võimalusi kontaktide taastamiseks sõjaliste ekspertide tasandil.
«See tagab, et meil on minimaalnegi vastastikune suhtlemine Venemaaga neil kriitilistel aegadel,» ütles Steinmeier.