President: Leedut ohustavaid meediaettevõtteid tuleb karistada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu president Dalia Grybauskaite on infosõda saanud ka õige isiklikult tunda - möödunud nädalal jõudsid Brüsselisse teda KGBga seostavad raamatud.
Leedu president Dalia Grybauskaite on infosõda saanud ka õige isiklikult tunda - möödunud nädalal jõudsid Brüsselisse teda KGBga seostavad raamatud. Foto: SCANPIX

Sõjapropagandat ning riigi põhiseadusliku korra muutmisele ja suveräänsuse rikkumisele õhutavaid sõnumeid edastavaid ja kordusesitusi näitavaid raadio- ja teleettevõtteid tuleks karistada, ütles täna Leedu president Dalia Grybauskaitė.

Parlamendi esitatud seadusmuudatuste alusel saaks taoliste rikkumiste puhul ettevõtteid karistada trahviga, mis võib ulatuda kuni kolme protsendini firma aastatulust.

Grybauskaitė sõnul on kavandatavad muudatused vajalikud, sest Leedu elab praegu infosõja keskkonnas.

Sõjale või riigi põhiseaduse muutmisele õhutavatelt meediaettevõtetelt tahetakse eelnõuga võtta aastaks ära riiklikud toetused.

Leedu raadio- ja televisioonikomisjon võib keelduda ettevõttele litsentsi andmisest teadete alusel, milles suudetakse ära näidata Leedu-vastased kuriteod või sidemete olemasolu riigi julgeolekut ohustavate teatud organisatsioonidega.

Eelnõu seletuskirjas ütles president, et venekeelsetes teleprogrammides näidatava propaganda publiku suurus on Lätis ligikaudu 15 protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest.

«Seisame silmitsi uute ja igapäevaste infosõja rünnakutega. Nende sihtmärgiks on meie rahvas. Nad ärgitavad inimesi mitte usaldama oma riiki, selle ajalugu ja sõjaväge, liikmesust Euroopa Liidus ja NATO-s. Põhiseadus kohustab meid kaitsma Leedu inforuumi. Me ei saa olla selles sõjas relvitud,» sõnas Grybauskaitė.

Oktoobris hääletas parlament maha presidendi algatuse muuta seadust, mis reguleeris avalikkusele informatsiooni edastamist. Tollal sooviti piirata venekeelse televisiooni hulka.

Tollase ettepaneku alusel soovis Grybauskaitė, et vähemalt 90 protsenti kõikidest levitatavatest programmidest oleksid Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Erandina ei piiratud telekanalite eripakette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles