Relvastatud isikud avasid täna tule satiirilise nädalalehe Charlie Hebdo toimetuses, tappes kohaliku meedia andmetel vähemalt 12 inimest, veel neli on raskelt vigastatud.
Prantsuse satiirilehe toimetuses tapeti 12 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei Pariisi prefektuuri pressiesindaja Xavier Castaing kinnitas ohvrite arvu. Seni pole avalikustatud ohvrite nimesid, kuid on teada, et ohvrite seas on ka vähemalt kaks politseinikku ning ajakirja peatoimetaja Stephane Charbonnier. Pariisis kuulutati välja kõrgeima astme häire.
Tugevdati turvameetmeid pühakodades, kaubanduskeskustes ja meediaorganisatsioonide toimetustes ja ühistranspordis. Kõrged valitsusametnikud peavad kriisikoosolekuid ja Hollande'il on kavas esineda õhtul televisioonis pöördumisega.
Ründajad tormasid hoonesse
Uurimisega seotud allikate sõnul ründasid Pariisi kesklinnas asuvat hoonet kaks Kalašnikovi automaatide ja raketiheitjaga relvastatud meest. Politsei andmetel karjusid ründajad, et nad on nüüd prohveti eest kätte maksnud. Prantsuse ajakirjaniku Martin Boudot filmitud videos on selgelt kuulda, kuidas kaks põgenevat ründajat hüüavad «Allahu Akbar» (Jumal on suur). Neil oli ka kolmas kaasosaline, kes ootas autos ka sõidutas nad pärast
Siiski pole teada midagi kindlat ründajate võimaliku motiivi kohta. Prantsuse päevaleht Le Monde viitas aga pealtnägijatele, kelle sõnul rääkisid maskides ründajad aktsendita prantsuse keelt.
Uurimisallikate ja pealtnägijate sõnul põgenesid ründajad röövitud autoga, ajades seejuures alla ühe jalakäija. Prantsuse meedia teatel leiti põgenemisel kasutatud auto Pantini piirkonnast, kuid ründajaid pole seni tabatud.
«Ükski barbaarne tegu ei kaota ära pressivabadust. Me oleme ühtne riik, mis annab sellele vastuse ja seisab selle vastu,» teatas oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol Prantsuse president François Hollande, kes külastas ka ise sündmuspaika.
Varem on toimetust rünnatud süütepommidega seoses prohvet Muhamedi ja islamit pilanud karikatuuridega. Toimetaja Stephane Charbonnier on varem saanud tapmisähvardusi ning oli seetõttu politsei kaitse all.
Varasemad probleemid islamistidega
Satiirileht sai kuulsaks 2006. aasta veebruaris algselt Taani päevalehes Jyllands-Posten ilmunud prohvet Muhamedi pilavate karikatuuride äratrükkimisega.
2011. aastal rünnati toimetust süütepommidega Muhamedi kujutava karikatuuri avaldamise eest.
Ajaleht on rassismivastaste seaduste alusel kohtusse antud, kuid vastuoluliste Muhamedi-karikatuuride avaldamisest ei ole see loobunud.
2012. aastal, kui paljudes riikides avaldati meelt USA-s valminud Muhamedi mõnitava filmi vastu, ilmusid Charlie Hebdos alasti prohveti pildid. Mõneks ajaks suleti kättemaksurünnakute hirmus 20 moslemiriigis Prantsuse koolid, konsulaadid ja kultuurikeskused.
Sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) on ähvardanud Prantsusmaad rünnata ja mõni minut enne rünnakut oli Charlie Hebdo saatnud suhtlusvõrgustikus Twitter karikatuuri IS-i juhi Abu Bakr al-Baghdadi uusaastatervitusega. Pilapilt pealkirjaga «Ikka veel mitte ühtki rünnakut Prantsusmaale» kujutas endast pühasõdalast, kes ütleb «Oota-oota, meil on uusaastasoovide edastamisega aega jaanuari lõpuni.»
Charlie Hebdo advokaat Richard Malka ütles, et karikatuuride pärast tapmine on hullumeelsus. «Ajaleht kaitses väljendusvabadust... ja täna maksid ajakirjanikud, karikaturistid - selle eest ränka hinda,» sõnas ta.
Malka sõnul on ajaleht pärast Jyllands-Postenis ilmunud prohvet Muhamedi pilapiltide avaldamist elanud kaheksa aastat ähvarduste olukorras.
Nädalaleht alustas ilmumist 1970. aastal, nimi valiti ameerika koomiksitegelase Charlie Browni järgi. Keskenduti kuulsuste, poliitikute ja usu pilkamisele ega loobutud sellest kursist ka järjestikuste ähvarduste mõjul.
Charlie Hebdo läbimüük on keskmiselt 30 000 eksemplari nädalas, kuid hiljuti oli leht sunnitud vee peal püsimiseks toetust paluma.