Tundub, et pärast intensiivistunud venelaste rünnakuid sai Ukraina armee lõpuks loa kasutada suurtükke ja reaktiiv-raketisüsteeme. Kui eelmises postituses märkisin ukrainlaste positsioonidele toimunud tulelöökide intensiivistumist, siis alates eilsest on ka ukrainlased alustanud jõuliste löökidega.
Venelased on Minski kokkulepetega paika pandud kokkupuuteliini üritanud nihutada algusest peale. Mõnes üksikus kohas see neil isegi õnnestus. Viimasel ajal olid need katsed muutunud intensiivsemaks. Nii ma kirjutasin 9. jaanuaril teadetest tankidega mobiilsetest tuletoetusüksustest, mis liiguvad Donetski elamukvartalites ja avavad tuld ukrainlaste positsioonide pihta. Ja ka Põhja-Donetsi jõe ääres toimunud tehnika koondumisest kirjutasin.
Kohe, kui ukrainalsed oma torud vastusena kuumaks kütsid, algas vene portaalides suur kisa, et Ukraina rikub relvarahu. Veel enne ähvardas ka Vene välisminister, et Ukraina kavatseb Donbassis pealetungile minna.
See on viimastel kuudel üsna levinud taktika, et kõigepealt köetakse üles ukrainlaste väidetava pealetungi teema, siis hakkavad venelased ise ukrainlaste positsioone provotseeriva tulega mõjutama ja kokkuvõttes teatavad edukast pealetungi peatamisest.
Štšastja soojuselektrijaama pommitatakse järjekindlalt, hoolimata sellest, et see annab voolu ka Luganski linna ja suurele osale okupeeritud aladest.
Sel aastal pole möödunud päevagi, et Ukraina võimu kontrolli all olevad asulad poleks saanud suurtüki-, miinipilduja või Gradi tuld. Põhiraskuspunktid on kõik samad: Mariupoli ümbrus, Telmanovo-Dokutšajevski liin, Donetski eeslinnad ja lennuväli, Horlivka põhjakülg, Debaltseve ümbruse külad, Popasna, Lõssõtšanski-Luganski maanteega külgnevad asulad, Štšastja ja Stanica Luganska. Viimases on pidevate rünnakute ja tulelöökide tõttu kõik tehnovõrgud rivist väljas – pole elektrit, vett ega keskkütet. Seal on viimastel kuudel läinud sedavõrd kuumaks, et suur inimesi on juba lahkunud, nii et eelneval ööpäeval puruks pommitatud kümme elumaja olid juba tühjad.
Štšastja soojuselektrijaama pommitatakse järjekindlalt, hoolimata sellest, et see annab voolu ka Luganski linna ja suurele osale okupeeritud aladest. Vesela Hora poolt käib pidev Grad-i ja miinipildujatuli sinna suunal.
OSCE poolt on ka kinnitused relvarahu rikkumisjuhtumite arvu hüppelise kasvu kohta ja mõlemalt poolt. Samas, kuna rahu seal polnud, siis pole põhjust kõnelda ka selle äkilisest lõppemisest.