Pärast pikalt väldanud seisakut hakkasid USA võimud möödunud aastal Guantánamo sõjaväevangla asukaid sealt väga aktiivselt minema toimetama.
Guantánamo: kes seal jätkuvalt on ja mis neist edasi saab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuubal Guantánamo Bay mereväebaasi territooriumil asuvast vangilaagrist toimetati 2014. minema 28 kinnipeetut ja läkitati muuhulgas sellistesse vastuvõtvatesse riikidesse nagu näiteks Kasahstan ja Uruguai.
See aga ei tähenda kaugeltki, nagu oleks juba pikalt sulgeda tahetud halva kuulsusega Guantánamo nüüd lõpuks vangidest tühjenemas, sest jätkuvalt veedab seal trellide taga aega 127 meest.
Nende tulevikuväljavaated on erinevad:
- 59-le on luba üleviimiseks mujale riiki
- 35-l jätkub kinnipidamine
- 23 juhtumid on esitatud prokuratuurile menetlemiseks
- 10 seisavad silmitsi kriminaalsüüdistuste saamisega
Viimase kümne mehe hulka kuulub ka Pakistani päritolu insener Khalid Sheikh Mohammad, kes on 2001. aasta 11. septembril toimunud terrorirünnakute üks korraldajatest. Sõjatribunal esitas 2012. aasta mais Mohammadile ja tema neljale kaassüüalusele ametliku süüdistuse 2001. aastal 2976 inimelu nõudnud rünnakute korraldamises, kuid kohtuprotsess nende üle pole veel alanud. Süüdimõistmisel ähvardab kohtualuseid surmanuhtlus.
Nende, keda ei oota ei kohtutee ega muudesse riikidesse üleviimine, saatus on segasem. Sinna seltskonda kuulub selliseid isikuid, kelle kohtuasjad võidakse uuesti läbi vaadata –ja nemad ise selle tagajärjel vabaks lasta -, kuid ka neid, kellele pole kunagi süüdistust esitatudki ja kelle vabanemisväljavaated on nigelad.
Selge pole ka see, kuhu satuvad lõpuks isikud, keda pole süüdistustest vabastatud. Nad võidakse üle viia teiste riikide vangilaagritesse või ka Ühendriikide pinnal asuvatesse kinnipidamisasutustesse. Mõned sellised kinnipeetud kujutavad võimude hinnangul endast potentsiaalset riskiallikat ja selliste isikute saatus on üks enamvaieldud küsimusi Guantánamo puhul.
2009. aasta jaanuaris väljastas USA president Barack Obama Guantánamo sulgemismääruse. Otsust tabas kongresmenide kriitika, kes ei tahtnud, et vange vabastataks ja olid vastu ka sellele, et mõni kinnipeetust USA vanglasse toodaks.
USAs on vahevalimiste tulemusel kongressi ülem- ja alamkojas enamus vabariiklaste käes, ning Washingonist kostusid sel nädalal vabariiklaste murelikud hääled, kes tahtis teada, mis tehakse vabastatavate vangidega, kes võivad endast ameeriklastele ohtu kujutada.
Vabariiklasest senaator Kelly Ayotte tegi sel nädalal ettepaneku õigusaktide kehtestamiseks, mis piiraksid Guantánamo vangide üleviimisvõimalusi veelgi. Selle kohaselt ei saaks riigi rahasid kasutada kinnipeetavate USAsse paigutamiseks ja nende välisriikidesse saatmine muutuks veelgi keerulisemaks.
Enne 2009. aastat vabastatud Guantánamo kinnipeetutest pöördus mässulisekarjääri poole tagasi 19 protsenti, pärast seda kukkus sama arv aga 6,8 protsendini. Ühe USA ametniku sõnul on peaaegu pooled kriminaalset tegevust jätkanud eks-guantánamolased praeguseks surma saanud või uuesti vanglasse sattunud.