Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Laevnikud hoiatavad: päästetud migrandid on riskantne last

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uppumissurmast päästetud paadipõgenikud lahkuvad tankeri Torm Lotte pardalt puksiirile, et Itaalias maale pääseda. | FOTO: Giovanni Isolino / AFP

Tavaliselt veab Torm Lotte naftat ja kemikaale. Mullu suvel pidi Taani tanker aga Vahemerel kursist kõrvale põikama ning sadu inimesi veest välja vinnama.

«Äkitselt sattusid inimesed täielikku paanikasse ja hakkasid hüppama merre ning oli näha, et ujumisega nad harjunud ei olnud,» pajatab kapten Peter Sams.

Meeskond päästis migrante hiliste öötundideni, kirjutab Financial Times – kokku 564 inimest.Teatud hetkel käskis kapten Sams seisata mootorid, et pimeduses paremini appikarjeid kuulda.

Hiljem avastati migrante vedanud laeva teki alt nelikümmend surnukeha – peamiselt jeemenlased, süürlased, liibüalased ja etiooplased.

«See on meremeeste ja laevaomanike põline traditsioon,» ütles laevandusfirma Torm asepresident Christian Søgaard-Christensen. «Kui keegi on hädas, siis sa lähed appi.»

Samal ajal väljendavad laevandusettevõtted muret, et päästetööd Vahemerel on võtmas üha suuremaid mõõtmeid. Sellist liiki manöövrid ajavad lakke kaubalaevade kulud, kuna sõidud kujunevad plaanitust pikemaks nii miilide poolest kui ajaliselt. Samuti tuleb arvestada turvariskidega.

Nii näiteks pidi Torm Lotte 20-liikmeline meeskond tagama, et migrandid ja neid transportinud isikud – päästetute hulgas leidus neidki – kahe laeval veedetud päeva jooksul omavahel kaklema ei läheks.

Mõned laevafirmad on rõhutanud, et hätta sattunud laevadel võib viibida terroriste. Tankeritel on aga tõeliseks väljakutseks tagada, et keegi päästetutest pardal sigaretti ei läidaks.

2014. aasta jooksul sooritas Vahemerel päästeoperatsioone suisa 600 kaubalaeva ning koormus tõotab kasvada.

Tagasi üles