Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sõbralik läbisaamine Kremliga tekitab küsimusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Viktor Orbán ja Vladimir Putin mullu Moskva lähedal Novo-Ogarjovo residentsis. | FOTO: Scanpix

Kuigi Ungari välisminister toetas esmaspäeval toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel koos kolleegidega Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkumist, püüab Budapest säilitada ka häid suhteid Moskvaga.

Kui Euroopa Liit tühistas Krimmi annekteerimise järel regulaarsed kohtumised Venemaaga ning sellele põhimõttele on siiani truuks jäädud, siis 17. veebruaril saabub Venemaa president Vladimir Putin töövisiidile Ungarisse. Budapesti teatel on tegemist vastuvisiidiga mullu toimunud peaminister Viktor Orbáni Moskva külastusele.

Kuigi tegemist pole kõrgeima taseme ehk riigivisiidiga, mille korraldamisega kaasnevad mitmed protokollilised ja traditsioonidega seotud kohustused ja tavad, sealhulgas riiklike teenetemärkide vahetamine, on Putini visiit märgiline. Kunagi raudse eesriide taha kuulunud ja nüüd euroliitu kuuluvatest riikidest on Putin lisaks Ungarile külastanud vaid Poolat, Bulgaariat, Tšehhit ja Rumeeniat. Enamik nendest visiitidest toimus juba aastate eest, mullu käis Putin Euroopa Liidu riikides ametlikult visiidil vaid kolmel korral.

Läinud detsembris, kui Ida-Ukrainas käis Venemaa osalusel sõjategevus, sõlmisid Ungari ja Venemaa 12,5 miljardit eurot väärt lepingu, millega Venemaa asub laiendama Ungari ainsat tuumaelektrijaama. Financial Timesi teatel võitis Vene riikliku tuumaenergiakontserni Rosatom tütarfirma lepingu ilma, et Ungaris oleks korraldatud selleks riigihange. Venemaal oli ka Budapesti nõusolek gaasijuhtme South Stream rajamiseks läbi Ungari, kuid selle projekti pidi Venemaa peatama.

Kriitikute sõnul saadab Budapest selliste sammudega välja venemeelseid signaale. Ungari võimud eitavad seda ning tõrjuvad Euroopast ja ka üle Atlandi kostuvat kriitikat. Näiteks põhjustas Budapestis suurt pahameelt mõjuka USA vabariiklasest senaatori John McCaini sõnavõtt, milles ta nimetas Orbánit neofašistlikuks diktaatoriks.

Arutlusel Ukrainaga seonduv

«Päevakavas on kahepoolsed ja geopoliitilised küsimused, kaasa arvatud Kesk-Euroopa energiajulgeolek. Energiateemad on muutunud veelgi teravamaks seoses South Streami gaasijuhtme projekti peatamisega,» ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó Putini eelseisva visiidi kohta. Szijjártó sõnul käsitletakse kohtumisel ka Ukraina küsimust, täpsemaid selgitusi ta aga ei jaganud.

«On selge, et Euroopa sanktsioonid ja Venemaa vastumeetmed on takistanud kaubandus- ja majandussidemeid Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, ja see kehtib ka Ungari ja Venemaa kohta,» lisas Szijjártó, kelle sõnul on Ungari eksport Venemaale alates sanktsioonide kehtestamisest vähenenud 13 protsenti.

Samuti on Ungari võimud viidanud, et Putiniga kohtumist jätkavad ka Euroopa Liidu liidrid ning mullu kohtus Venemaa riigipea nii Austria kantsleri Werner Faymanni kui Soome presidendi Sauli Niinistöga. Samuti on Ungari diplomaadid väitnud, et Putini visiit Ungarisse pole regulaarne, vaid erikohtumine.

Tegelikult ei keela ka mullu märtsis vastu võetud Euroopa Liidu otsus mõne liikmesriigi liidri kohtumisi Vene presidendiga. Sõnastus «kahepoolne regulaarne kohtumine» pole üheselt mõistetav ja võimaldab seda tõlgendada rohkem kui ühel viisil.

Seda on tunnistanud ka euroliidu ametnikud. «Me peame iga juhtumi puhul eraldi arvestama, kas see kohtumine on vastavuses diplomaatiliste sanktsioonidega,» selgitas üks anonüümseks jäänud liidu allikas EUobserverile.

Ungari opositsioon on lubanud Putini visiidiga samal päeval korraldada meeleavalduse nii nende sõnul Orbáni Kremli-sõbralikkuse kui ka Venemaa agressiooni vastu Ukrainas. Opositsioonil on kavas marssida loosungi all «Ärme ole Putini koloonia» sümboolselt Budapesti Ida rongijaamast Lääne rongijaama. Eilseks oli Facebookis marsiga liituda lubanud 2000 inimest.

Mitmed analüütikud on avaldanud arvamust, et Putini visiidi peamine eesmärk on luua Euroopa Liidus rinne, mis toetaks vähemalt osaliselt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide leevendamist. Nende sõnul saavutaks Venemaa sel moel oma välispoliitika ühe peamise eesmärgi – õõnestada ja lõhestada Euroopa Liitu.

Kaks leeri Euroopas

Kuigi esmaspäevasel välisministrite kohtumisel otsustati, et Venemaale kehtestatud sanktsioone ei pehmendata, võib liidus eristada siiski kahte leeri. Neist esimesse kuuluvad näiteks Baltimaad, Poola, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik, kes ütlevad selgelt, et ühenduse Venemaa-suunalist välispoliitikat pole õige aeg muuta. Euroopa Liidu ja Venemaa suhete taastamisse suhtuvad soojemalt Hispaania, Itaalia, Küpros, Malta, aga ka Ungari.

Saksamaa on samuti andnud mõista, et kuigi Krimmi annekteerimise järel kehtestatud sanktsioonid tuleb märtsis nende aegumise tõttu üle vaadata, pole nende tühistamist näha. «Praegust olukorda arvestades jäävad need paika,» ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel hiljuti Frankfurter Allgemeine Zeitungile antud intervjuus.

Ungari võimude tegevust on häälekalt kritiseerinud ka Euroopa Parlamendi saadikud. Üleeile toimus europarlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis avalik arutelu, kus kritiseeriti halvenenud inimõiguste olukorda Ungaris.

Kõige rohkem tähelepanu pälvis vabaühenduste olukord, mille survestamist on kriitikud võrrelnud Venemaa nn välisagentide seadusega. Näiteks on viidatud, et välismaalt raha saavad Ungari vabaühendused on pidanud nende juurde etteteatamata läbiotsimisi korraldama ilmunud uurijatele üle andma oma tegevust puudutavad dokumendid.

Ungari veebiportaali Atlatszo uuriv ajakirjanik Attila Mong viitas aga meediavabaduse piiramisele. «Rahvusringhääling näitab valitsuse propagandat, reklaamimaks on suunatud valitsuse korruptiivsust uurivate suuremate eratelekanalite vastu ning ajakirjanikud kogevad poliitilist survet,» kirjeldas Mong.

Ungari võime kohtumisel esindanud valitsuse pressiesindaja Zoltán Kovács tõrjus kriitikat ja nimetas oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol kohtumist halvaks seebiooperiks. Ka peaministripartei Fidesz esindaja Euroopa Parlamendis András László nimetas süüdistusi alusetuteks ning kutsus üles lõpetama poliitiliselt motiveeritud rünnakuid Ungari valitsuse vastu.

KOMMENTAAR

Attila Juhász

mõttekoja Political Capital vanemanalüütik

Enne Euroopa Liidu tippkohtumist, kus vaadatakse üle Venemaa-vastased sanktsioonid, toimuva Orbáni ja Putini kohtumise peamine eesmärk võib olla näidata, et on endiselt liikmesriike, kes toetavad Putini poliitikat. Arutlusele tulevate energia- ja majanduspoliitiliste teemade üksikasjad pole veel selged. Ungari välispoliitika tulemusena, konflikti tõttu USAga ning tingituna lähedusest Venemaaga on muutunud tähtsamaks küsimus, mida ungarlased arvavad kahe suurvõimu konfliktist ja Ungari välispoliitikast. Uuringufirma Medián hiljutise uuringu tulemused näitavad, et enamik Ungari elanikkonnast suhtub positiivsemalt Ühendriikidesse kui Venemaasse ning need, kes poliitikat tähelepanelikumalt jälgivad, usuvad, et suhete halvenemises USAga tuleb süüdistada Ungarit. Seetõttu riskib valitsus oma senist välispoliitikat jätkates edasise toetuslangusega.

Tagasi üles