Mihkelson: tuleb kaaluda Venemaa eemaldamist Euroopa Nõukogust

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tuleb Venemaa hiljutisest käitumisest järeldada, et riik ei ole huvitatud Ukraina konflikti rahumeelsest lahendamisest. Tema arvates tuleb sanktsioone ja survepoliitikat tugevdada ning kaaluda Venemaa eemaldamist Euroopa Nõukogust.

«Kõige olulisem nende viimaste päevade veretöödest, mida me oleme näinud nii Donetskis kui ka eile kahjuks Mariupolis, tuleb ennekõike järeldada, et Venemaa ja Venemaa toetatud separatistid Ida-Ukrainas ei ole huvitatud konflikti rahulmeelsest lahendamisest,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes lisas, et viimaste nädalate rünnakud ning Donetski oblasti piirideni kuulutatud pealetung on kõige ilmekam ja selgem Minski kokkulepete rikkumine. Mihkelsoni sõnul on võimalik väga selgelt üksuste kaupa üles lugeda, kus kohast ning millised Venemaa väeüksused on Ida-Ukrainas tegutsemas.

Tema sõnul on Venemaa eesmärk jätkuvalt lõhkuda Ukraina suveräänsust ja teha kõik selleks, et Ukraina praegune valitsus ei õnnestuks oma riigi reformimisel ja Ukraina viimisel lähemale Euroopale ja Euroopa Liidule. «See on olnud sisuliselt alates sellest hetkest peale Venemaa peamisi eesmärke, kui nad alustasid Ukraina vastast tegevust Krimmi annekteerimisega eelmise aasta veebruaris,» ütles väliskomisjoni esimees. 

Kui veel mõni nädal tagasi liikus Euroopa tasandil arvamus, et võiks olemasolevaid sanktsioone Venemaa suunal võib-olla leevendada, siis Mihkelsoni arvates räägivad Venemaa praegused sammud ning sõja taasalustamine pigem sellest, et sanktsioone on vaja karmistada. Samuti on vaja keskenduda reaalsetele sammudele, millest osa on tõenäoliselt Vene-suunaliste sanktsioonide ja survepoliitika tugevdamine. «Teisest külest peaksid Euroopa liidrid täna tõsiselt vaatama, mida Ukrainal on vaja selleks, et oma riiki säilitada ja kaitsta,» sõnas ta.

Väliskomisjoni esimehe sõnul on praeguses sõjasituatsioonis oluline hoida Ukraina majandus jätkuvalt toimivana, lubaduste täitmine krediidiliinide või abi andmise osas on äärmiselt oluline. Venemaa survestab ja suunab oma tegevust ka selles suhtes, et Ukraina majanduslikult ebaõnnestuks. Mihkelson ütles, et Euroopa riigid peaksid koos Ühendriikidega täiendavalt üle vaatama, millist kaitseotstarbelist relvastust või vahendeid Ukraina vajaks selleks, et massiivsele rünnakule ja inimeste tapmisele vastu seista. «Lõpuks peavad need, kes tapavad rahulikke elanikke 21. sajandil Euroopas sellisel viisil nagu me nägime Mariupolis, ka rahvusvaheliselt vastutusele võetama. Kindlasti ei tohi me jätta neid üksikuteks juhtumiteks,» ütles Mihkelson.

Ta tõi ka välja, et kui hetkel on Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogus peatatud, siis enam kui aasta jooksul nähtu on piisavaks aluseks selleks, et kaaluda Venemaa eemaldamist sellest organisatsioonist.

Mihkelson ütles, et toetudes sellele, mida oleme juba Ukraina puhul näinud, kuuleme tõenäoliselt veel karme uudiseid. «Aga inimsusevastased kuriteod on aegumatud ning õigusriikidena me lähtume sellest,» ütles väliskomisjoni esimees ning lisas, et küll tuleb ka aeg, mil nende kuritegude eest ka vastutust kantakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles