Lääne ja Venemaa vastasseis võib viia «suurema ja sügavama sõjalise vaidluseni», hoiatas Euroopa Liidu leedulastes suursaadik Moskvas Vygaudas Ušackas.
Leedu diplomaat: silmakirjalikkuse ajastu hakkab selja taha jääma
«Vastasseis on väga tõsine, see võib viia suurema ja sügavama sõjalise vaidluseni,» ütles diplomaat usutluses ajakirjale Veidas.
Usutlus ilmus täna, ajal, mil Saksamaa ja Prantsusmaa on teatanud uuest algatusest Ida-Ukraina sõjategevuse lõpetamiseks.
Ušackase sõnul on ootused, et Moskva võtab vastu läänelikud väärtused, viinud selleni, et aastaid on Venemaas nähtud seda, mida soovitakse näha, mitte seda, mis tegelikult on.
«Kui rääkida mainekate Vene poliitikute ja kriitikutega, on aru saada, et me elame teatud silmakirjalikkuse ajastul. Lääne-Euroopa ja USA ametlik poliitiline doktriin on midagi sellist: me teeme Venemaaga koostööd ning ootame temalt lääne liberaalsete, demokraatlike ja vabaturuväärtuste vastuvõtmist, inimõiguste ja -vabaduste austamist, avatud ja konkurentsile põhinevat poliitilist süsteemi võrdsete võimalustega opositsioonile, vaba ajakirjanduse ja vaba turukonkurentsiga. Paraku oleme meie selles rohkem veendunud, kui venelased seda soovivad või sellesse usuvad.»
«Brüssel ja Washington on mõnda aega näinud Venemaad pigem sellisena, nagu nad soovivad, kui nii, nagu see tegelikult on. Me oleme šokis, mis nõuab esmalt tegeliku kriisi lahendamist, et konflikt ja sõda ei leviks, sellepärast peame nüüd otsima võimalusi kriisi lahendamiseks ja olukorra stabiliseerimiseks,» ütles suursaadik.
Ušackas lisas, et samal ajal otsitakse võimalusi arendada suhteid Venemaaga, kes on ELi naaber, olukorras, kus ühendus on Venemaa suurim kaubanduspartner.
«Ei tohi unustada fakti, et Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu liige, kel on globaalpoliitika võtmeküsimistes vetoõigus,» ütles ta.
«Kas EL oli Venemaad muuta püüdes naiivne? Silmakirjalikkuse ajastu hakkab selja taha jääma ja see on šokk paljudele Lissabonist Helsingini. Ilmselgelt ei pöördu meie suhted enam tagasi sinna, kus nad olid.»