NATO tugevnenud sõjaline kohalolek Vene piiri lähedal ohustab Venemaa ja piirkonna julgeolekut, ütles Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško.
Venemaa lubas NATO-le vastata
6. veebruar 2015, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me analüüsime seda olukorda erinevate nurkade alt, sest tegemist ei ole ainult sõjalise sissetungi ohuga. Ausalt öeldes loodan ma, et NATOs ei ole uljaspäid, kes söandavad Vene föderatsioonile otse väljakutset esitada, aga me oleme tunnistajaks alliansi seotusele Vene föderatsiooni survestamisega, sest täiendavate sõjaliste üksuste paigutamine meie piiridele ei ole midagi muud kui katse Venemaa vastu võimupoliitikat rakendada,» ütles ta.
«See on täiesti lubamatu ettevõtmine ja meie anname igal juhul sellele kohase vastuse. Aga, nagu te teate, loevad kaitseasjades nii mõõtmed kui sõjaline potentsiaal,» ütles Gruško eile NATO kaitseministrite kohtumise järel Vene ajakirjanikele.
«Teine probleem on see, et jätkuvad sõjalised projektid genereerivad konfrontatsioonipoliitikat, NATO riigid peavad õigustama oma otsuseid ja märkimisväärseid eraldisi lisapingutuste toetuseks, aga ka demonstreerimaks, et [need pingutused] vastavad tegelikult alliansi julgeolekuvajadustele.»
Seega ei tulene oht mitte ainult sõjalise vastasseisu või sõjaliste intsidentide võimalusest, vaid ka faktist, et «alliansi tänased otsused loovad tema nähtavas tulevikus teostatavas kaitsepoliitikas äärmiselt negatiivse suuna».
Gruško sõnul on seda ajaloos juba nähtud. «Võidurelvastumine on sõjaliste ja poliitiliste tegurite kombineerimise otsene tulemus ja suunda on väga raske muuta, kui see on kord juba pöördumatuks muutunud.»