Balti riikidel on Ukraina olukorrast palju õppida, ütles Läti kaitseminister Raimonds Vējonis täna Vilniuses Balti Assamblee julgeolekukomisjoni istungil ettekandes Baltimaade koostööst välis- ja julgeolekupoliitikas uue julgeolekuolukorra tingimustes.
Vējonis tsiteeris rohkem kui kahe aastatuhande eest tegutsenud hiina strateegi ja «Sõja seaduste» autorit Sun Zid, kelle sõnul seisneb ülim oskus vaenlase vastupanu purustamises lahinguteta.
«See on just see, mida teeb pehme jõud. Selle eesmärk on mõjutada meie inimeste mõtteviisi; külvata negatiivseid tundeid riikide valitsuste suhtes; kahjustada kodanike tahet seista omal maal sirge seljaga,» rääkis Läti kaitseminister.
«Krimm on empiiriline näide sellest, milleni edukas pehme jõud viia võib. Tõhus Vene propaganda Krimmis lõi märkimisväärselt venemeelse õhkkonna, mis omakorda suurendas poolsaare elanike seas oluliselt toetust Putini poliitikale.»
«Balti riikidel on Ukraina olukorrast palju väärtuslikku õppida. Me peame astuma ühiste püüdlustega pehme jõu negatiivse toime vastu,» soovitas ta.
«Venemaa käitumine tõukab meid totaalkaitse poole täiesti uues mõttes, kus riigi julgeolek ei ole üksnes kaitsesektori teema. Uute asümmeetriliste ohtude tõrjumiseks peab meil olema kõikehõlmav lähenemine, mis sisaldaks ka mittesõjalisi vahendeid.»
Vējonise sõnul vastutab riigi julgeoleku tagamise eest kogu valitsus, kõik ministrid, kelle ülesanne on luua oma valdkonnas tervislik keskkond. Parlamendi osa on ühiskonna haavatavust vähendavaid algatusi välja pakkuda.
Balti riikidel tuleb ühiselt vähendada energiasõltuvust ja luua inforuum vastupropagandaks, ütles Läti kaitseminister ja tõi hea koostöö näiteks piirivalve.