Soome maavägede ülem hindab lahinguvõimet korralikuks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome armee Leopard 2 A4 tank.
Soome armee Leopard 2 A4 tank. Foto: Soome kaitsejõud

Soome maavägede ülema kindralleitnant Seppo Toivoneni sõnul on Soome maavägede lahinguvõime praegu «päris korralikul» tasemel.

Raskete aastate järel korraldatakse reservväelastele taas rohkem kordusõppusi ja ajateenijad saavad sagedamini välitingimustes harjutada.

Rõhk on sõnal «praegusel hetkel», sest maavägede varustus vananeb aastakümne lõpu lähenedes üha kiirenevas tempos.

Osast varasematest kulukärbetest tuleks suuta loobuda ja selles mõttes on koonderakondlase Ilkka Kanerva juhitava töörühma ettepanekud maavägede jaoks teretulnud. Toivose hinnangul oleks see vähim, mis aitaks lähiaastatel puudusi korvata.

Hankeid on tehtud: näiteks Hollandist on ostetud kasutatud, kuid moodsaid Leopard 2A6 tanke ja Ühendriikidelt õlalt tulistatavaid õhutõrjerakette Stinger.

«Siin tuleb kohe tõdeda, et selle otsusega ei lahenda 2020. aasta järgseid laiemaid materiaalseid küsimusi, mis puudutavad mere- ja õhujõude,» ütleb Toivonen.

Ta rõhutab, et ajaliselt on esikohal maavägede vajadused – nagu näiteks valmisolekuga otseselt seotud laskemoona hulk –, mis tuleb püüda lahendada enne teisi märkimisväärseid investeeringuid.

Hankeid on tehtud: näiteks Hollandist on ostetud kasutatud, kuid moodsaid Leopard 2A6 tanke ja Ühendriikidelt õlalt tulistatavaid õhutõrjerakette Stinger. Lisaks moderniseeritakse oma vana tehnikat uute nõuete tasemele.

«Häid hankeid on käimas ja need tugevdavad lahinguvõimet. Ent investeeringuid endisele tasemele tõstmata ja suurendamata jääb sellest siiski väheks,» lausub Toivonen.

Ka soodsat tehnikat on varasemast vähem saada. «On selge, et kasutatud tehnika turg on selle üldise julgeolekuolukorra tõttu nüüd kehvemaks jäänud,» lisab ta.

Toivoneni hinnangul on Soome maaväed valmis ka muutunud julgeolekuolukorras kiirelt reageerima. Võime vastata näiteks piiratud strateegilisele löögile on olemas ka praegustel vägedel. Ent uuritakse ka võimalusi reageerimise kiirust ja paindlikkust parandada. Selle analüüsi tulemusi on oodata kevadel.

Toivonen tõdeb, et Ukraina kriis on lisaks osutanud, kui tähtis riigi julgeoleku seisukohalt on poliitiline, majanduslik ja ühiskondlik stabiilsus tervikuna. See loob aluse ka sõjalise kaitsevõimele.

Soome riigikaitse tervikuna, ametnike tihe koostöö ja riigikaitsekursused on kindrali sõnul äratanud positiivset tähelepanu ka välismaal. Palgaarmeele üle läinud riigid on hakanud hindama üldisel sõjaväekohustusel rajanevaid relvajõude.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles