Ukraina lubab töötada Minski leppe iga punkti täitmise nimel

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Petro Porošenko käepigistus.
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Petro Porošenko käepigistus. Foto: SCANPIX

Ukraina töötab uue Minski relvarahuleppe iga sätte täitmise nimel, kinnitas täna välisminister Pavlo Klimkin.

«Me püüame iga sätet pidevalt kontrollida, püüdes esmajoones tagada koostöös OSCE-ga iga sätte täitmist Minski leppest, mida toetavad tsiviliseeritud maailm, meie sõbrad ja partnerid» ütles välisminister parlamendis.

Tema sõnul on väga võimalikud katsed Minski leppe jõustamist takistada. «Kindlasti tehakse selliseid katseid alates esimesest sättest, mis nõuab relvarahu. kuni säteteni, mis käsitlevad rahuprotsessi, humanitaarabi ja vangide vahetamist.»

Klimkini hinnangul ilmutab Venemaa Minski kohtumise lõpus koostatud nn Normandia neliku deklaratsioonis esimest korda valmidust kokkuleppeid täita.

Putin, Merkel ja Hollande Minskis.                                                                  Foto: Scanpix
Putin, Merkel ja Hollande Minskis.                                                                  Foto: Scanpix Foto: Nikolay Lazarenko/RIA Novosti

«Ukraina president, Saksa liidukantsler, Prantsuse president ja Vene president kiitsid deklaratsiooni heaks, see tähendab, et nad kiitsid heaks Minski lepete täitmise meetmepaketi.»

«See tähendab, et meil on Venemaa nõusolek toetada Minski leppe loogikat ja seda esimest korda täita, lubage mul seda veelkord rõhutada - üldse esimest korda,» ütles Ukraina välisminister.

Ukraina, Venemaa ning Prantsusmaa president ja Saksa kantsler jõudsid eile hommikul Minskis 14 tundi kestnud kõneluste järel kokkuleppele uues Ukraina relvarahuleppes, mille rakendamiseks võttis nn Ukraina kontaktgrupp - Venemaa, Ukraina, OSCE ja Ukraina venemeelsed separatistid - samas vastu meetmete paketi. Relvarahulepe toetub septembrikuistele Minski lepetele.

Foto: SCANPIX

Plaani põhipunktid on järgmised:

1. Kohene ja täielik relvarahu Donetski ja Luganski oblastis alates 15. veebruarist.

2. Kõigi raskerelvade tagasitõmbamine, et luua vähemalt 50-kilomeetrine julgeolekutsoon 100-millimeetristele või suurema kaliibriga suurtükkide jaoks, 70-kilomeetrine tsoon raketiseadeldiste tarvis ning 140-kilomeetrine raketiseadeldistele Tornado, Uragan, Smertš ja Totška-U.

Ukraina vägede jaoks algab tsoon tegelikust rindejoonest, separatistide jaoks aga möödunud aasta Minski leppe alusel 19. septembri rindejoonest. Pärast tookordset kokkulepet on separatistid tunginud sügavamale Ukraina sõjaväe kontrollitavale alale.

Raskerelvade väljaviimine peab algama relvarahu teisel päeval ehk 17. veebruaril ega tohi kesta kauem kui 14 päeva.

3. Relvarahu ja raskerelvastuse väljaviimist kontrollib esimesest päevast peale Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), kes võib kasutada selleks satelliite ja droone.

4. Esimesel päeval pärast raskerelvade väljaviimist peab algama dialoog Luganski ja Donetski oblastis kohalike valimiste läbiviimise ja separatistide käes olevate alade tulevase "režiimi" üle. Aluseks on Ukraina seadused, mis annavad neile ajutise omavalitsuse.

Ukraina parlament peab võtma 30 päeva jooksul vastu otsuse, mis määratleb septembrikuise kokkuleppe alusel omavalitsuse geograafilise ala.

Separatistide piirkondadel on õigus otsustada, mis keelt piirkondades kasutatakse.

5. Jõustuma peab seadus, mis annab armu ja tagab amnestia Donetski ja Luganski konfliktis osalenutele, kes saavad puutumatuse kohtumõistmise ja karistuse eest.

6. Kõik pantvangid ja vangid vabastatakse ja vahetatakse põhimõttel "kõik kõigi vastu" alates viiendast päevast pärast raskerelvade väljaviimist.

7. Tagada tuleb humanitaarabi kättesaadavus.

8. Mõlemad pooled peavad töötama sotsiaal- ja majandussidemete taastamise, seal hulgas pensionide ja maksude tasumise nimel.

Ukraina taastab pangandussüsteemi konfliktipiirkonnas ja võimaluse kasutada rahvusvahelist mehhanismi rahaülekannete tegemiseks.

9. Ukrainale tuleb anda täielik kontroll konfliktitsooni riigipiiri üle. Protsess peab algama järgmisel päeval pärast kohalikke valimisi ja jõudma lõpule 2015. aasta lõpuks tingimusel, et 11. punktis sätestatud põhiseadusreformid on läbi viidud.

10. Kõik välisriikide relvarühmitused, sõjatehnika ja palgasõdurid peavad Ukrainast lahkuma, seda kontrollib OSCE. Illegaalsed rühmitused desarmeeritakse.

11. Ukraina uus põhiseadus, millega nõustuvad Donetski ja Luganski esindajad, peab jõustuma 2015. aasta lõpuks ja lubama riigi detsentraliseerimist. Separatistlike piirkondade eristaatuse seadus tuleb samuti vastu võtta 2015. aasta lõpuks.

12. Separatistlikes piirkondades tuleb läbi viia kohalikud valimised, mida vaatleb OSCE. Valimiste aega kindlaks ei määratud.

13. Kolmepoolne kontaktgrupp tõhustab tegevust ning moodustab töörühmad rahuplaani jõustamiseks.

Eile Minskis sõlmitud kokkuleppele kirjutasid alla nn Ukraina kontaktgrupi liikmed - Donetski ja Luganski separatistide juhid, Ukraina endine president Leonid Kutšma, Vene suursaadik Kiievis Mihhail Zurabov ning OSCE eriesindaja Heidi Tagliavini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles