Türgis puhkenud avalikku diskussiooni selle üle, kas naised võivad kanda miniseelikut, sekkus riigi lõunaosa keskkooli asedirektor, kes kutsus üles moodustama ahistamismeeskondi, kes takistaksid noortel naistel nappide seelikute kandmist.
Türgi koolijuht kutsus poisse üles ahistama miniseelikus tüdrukuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anatoolia Kepez Atatürki keskkooli asejuht, kes ka ise on naine ja kellest uudistesse on jõudnud vaid initsiaalid F. G., soovitanud 9. veebruaril peetud kohtumisel klassivanematega, et poisid võiksid jälitada lühikesi seelikuid kandvaid tüdrukuid, et nood tunneksid end ebamugavalt ja hakkaksid lõpuks «korralikult» riides käima.
Üks klassivanemaist informeeris F. G. ideest õpetajaid, kes omakorda tõstatasid teema järgmisel päeval peetud õpetajate koosolekul. Kui üks õpetajaist päris, kas väide, et kooli asejuht tõesti sellise mõttega välja tuli, vastas F. G.: «Jah. Kes on süüdi selles, kui kedagi ahistatakse, kui meie suleme oma silmad ekstsessidele?»
Kepezi piirkonna haridusjuhi Hüdai Vurali sõnul on alustatud uurimist ning nüüd pidi F. G. oma sõnu eitama.
«Kõik, mida ma oma õpilastega arutasin, on eraasi. Me ei räägi teistele, mida me neil koosolekutel räägime. Ma pean koosolekuid klassivanematega iga päev. Me räägime kõigest, sealhulgas klasside korrast ja koristamisest. Me arutasime, mida peab arutama. Ma ei mõista, kust need väited tulevad,» teatas ta.
Eğitim-Seni õpetajate ametiühingu Anatoolia haru juhi Kadir Öztürki sõnul kutsub F. G. õpilasi sooritama kuritegu. «Tüdrukud on sihtmärgiks. Koolidirektoreil ja asedirektoreil pole õigust selliseid asju öelda. Poiste ahistama kutsumine võrdub provokatsiooniga,» lausus ta ning lubas esitada kriminaalkaebuse selle alusel, mida F. G. jutu kohta rääkisid teised õpetajad.
Naistevastase vägivalla ja naiste õiguste teema on Türgis tuliseks läinud pärast 20-aastase psühholoogiatudengi Özgecan Aslani tapmist 11. veebruaril riigi lõunaosas Mersini provintsis. Tudengineiu mõrvas minibussijuht.
Süü omaks võtnud 26-aastane bussijuht Ahmet Suphi Altındöken väitis algselt, et tudengineiu oli teda ise küünte ja pisargaasiga rünnanud, sest buss ei sõitnud piisavalt kiiresti. Hiljem selgus, et küüsi ja gaasi kasutas Aslan enesekaitseks kui bussijuht teda vägistada üritas. Koos Ahmet Suphi Altındökeniga on vahi alla võetud ka tema 50-aastane isa ja 20-aastane sõber, kes aitasid ohvri laipa põletada ja viskasid selle Tarsuse jõkke, kust surnukeha 13. veebruaril leiti.