Alliansi õhupiire testivate Vene sõjalennukite kohta ütleb NATO ise, et nemad on vastuseks valmis. Poliitikutel läheb aga korralduste andmiseks natuke rohkem aega.
NATO vastus Putini avangule võib jääda aeglaseks
23. veebruar 2015, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes annaks korralduse vastulöögiks, pole selge, kirjutab Bloomberg Business: kõigi 28 liikmesriigi valitsused sooviksid sõna sekka öelda, mis potentsiaalselt aeglustaks selle 5000-liikmelise kiirreageerimisüksuse rakendamist, mida praegu Euroopa idaserva kaitsmiseks kokku pannakse.
NATO komandöril «ei ole rahuajal kontrolli operatsioonide üle ning ta peaks ootama liitlaste valitsuste otsust,» ütles USA armee sõjakolledži strateegiliste uuringute instituudi (U.S. Army War College’s Strategic Studies Institute) professor John R. Deni.
Muret teeb just «miski, mis ei ole päris selge rünnak, ilmne kallaletung, tankid üle piiri. Alliansil läheks siis aega, et välja selgitada, mis saama hakkab. Sõltuvalt kriisi olemusest võib viivitus olla märkimisväärne,» hoiatab professor.
Sammud selleks puhuks, kui heidutus alt veab, ei ole paigas. Demokraatlik arusaam, et sõda on liiga tähtis asi kindralitele otsustada, võib jätta NATO esimestel tundidel taktikaliselt halba seisu.
Nagu ennustas Euroopa Parlamendi liige ja endine Rumeenia kaitseminister Ioan Mircea Pascu, «tuleks võtta vastu tõelised tõsised otsused, ja need võetaks vastu nii nagu ka ELi sanktsioonide puhul».
Teatavasti vältasid ELi arutelud sanktsioonide ümber pärast Krimmi annekteerimist mitu kuud – märtsist juulini –, peegeldades 28 demokraatia huve lähtuvalt geograafilisest asukohast, ajaloost ja majanduslikest kaalutlustest.
Juulis andis sanktsioonide kehtestamisele tõuke reisilennuki allatulistamine Ida-Ukraina kohal, mis nõudis 298 inimese – peamiselt eurooplase – elu.