Euroopa Komisjon otsustas algatada Eesti suhtes neli rikkumismenetlust Euroopa Liidu direktiivide asjus, mida Eesti pole suutnud õigeaegselt ellu rakendada.
Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes neli rikkumismenetlust
26. veebruar 2015, 17:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon kutsus oma tänases otsuses Eestit pidama kinni seadusandlusest, mis nõuab kõigilt Euroopa Liidu liikmesriikidelt merepoliitika strateegia koostamist oma merealade kaitseks. Eesti ei ole teavitanud Euroopa Komisjoni merestrateegia raamdirektiivi nõuete rakendamisest, öeldakse komisjoni pressiteates.
Merestareegia raamdirektiiv nõuab liikmesriikidelt merekeskkonna kaitse strateegia loomist, see oleks pidanud olema paigas juba 2010. aasta juulis. Eesti on direktiivi nõuded seni ellu viinud osaliselt, märgib Euroopa Komisjon. Nüüd on Eestil kaks kuud aega komisjonile vastamiseks enne, kui asi viiakse Euroopa Kohtusse. Karistusena direktiivi nõuete eiramise eest võib kohus määrata riigile rahatrahvi.
Teine direktiiv, mille osas Euroopa Komisjon Eestile koos Itaalia ja Sloveeniaga põhjendatud arvamuse saatis, puudutab inimorganite doonorluse teemalist riikidevahelist infovahetust.
Kolmanda teemana ähvardab Euroopa Komisjon Eestit, Taanit ja Itaaliat kohtuga inimkudede ja rakkude testimise direktiivi alusel. Ka siin saatis komisjon riikidele põhjendatud arvamuse.
Neljas teema, mille osas Eesti pole täitnud Euroopa Liidu seadusandluse nõudeid, puudutab juhilubasid. Sellekohane direktiiv määratleb uued juhikategooriad, harmoniseerib vastavat dokumentatsiooni ja loob juhilubade kohta käivat teavet vahendava infovõrgu. Eestiga kõrvuti esitati siin põhjendatud arvamus veel 17 riigile.
Kokku tegi Euroopa Komisjon neljapäeval 276 otsust, neist 44 olid põhjendatud arvamused ning 9 korral pöörduti Euroopa kohtusse.
Rikkumismenetlus koosneb kolmest etapist. Esimene on riigile saadetav märgukiri, teise etapina – kui riik endiselt ei teata nõuete täitmisest – põhjendatud arvamuse esitamine. Neile mülemale peab riik vastama kahe kuu jooksul. Kui riik siiski ei suuda Euroopa Komisjoni arvates vajalikke nõudeid täita võib Komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.
Komisjon teatas ka neljapäeval, et lõpetas hulga rikkumismenetlusi, kuna riigid olid nende osas vajalikud nõuded täitnud.
Euroopa Komisjon avalikustab riikide suhtes käivitatud rikkumismenetlused igakuiselt.