USA välisminister John Kerry viis neljapäeval Pärsia lahe riikide ministrid kurssi Iraaniga peetavate tuumakõneluste viimaste arengutega, et Teherani kavatsuste suhtes umbusklikud araabia riigid maha rahustada.
Kerry tutvustab laheriikidele Iraani tuumakõneluste seisu
5. märts 2015, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm päeva Šveitsis Iraani välisministri Mohammad Javad Zarifiga läbirääkimisi pidanud Kerry kohtus Ar-Riyadi õhujõudude baasis kuue Pärsia Lahe Koostöönõukogu liikmesriigi välisministriga.
Kohtumisel tulevad kõne alla ka võimalused tugevdada võitlust äärmusrühmituse Islamiriik (IS) pühasõdalastega Iraagis ja Süürias.
Iraan peab ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete - Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA - ja Saksamaaga (P5+1) kõnelusi püsiva leppe sõlmimiseks riigi vastuolulise tuumaprogrammi üle. Vastutasuks loodab Teheran vabaneda riigile kehtestatud sanktsioonidest.
Poliitilise kokkuleppe tähtaeg on 31. märts.
Pärsia lahe sunniidi riike teeb ettevaatlikuks šiiitliku Iraani ja Washingtoni lähenemine. Kerry püüab kartusi hajutada, kinnitades liitlastele, et USA-le teevad endiselt muret Iraani püüded piirkonnas mõjuvõimu suurendada.
«Mis puudutab kõiki vastuväiteid, mis ühel või teisel riigil on Iraani tegevusele regioonis - ja uskuge mind, meil ja teistel maailmas on vastuväiteid - siis esimeseks sammuks on takistada Iraani tuumarelva omandamast,» ütles Kerry kolmapäeval Šveitsist lahkudes ajakirjanikele.
Iraan on andnud sõjalist abi ülestõusnutega võitlevale Süüria režiimile ja Iraagile võitluseks sunniidi äärmuslastega. Teda süüdistatakse ka Jeemeni pealinna Sanaa hõivanud äärmusliku šiialiikumise Huthi abistamises.
«Peame küll läbirääkimisi, ent see ei kujuta endast suhete soojenemist, meie murede vähenemist. See ei puuduta mingil viisil laiemat suhete normaliseerimist. Kõnelused keskenduvad tuumaküsimusele ja piirduvad sellega,» rõhutas USA välisministeeriumi pressiesindaja Marie Harf.
«Me ei seosta edukat tuumalepet suhete soojenemise või ühegi muu teemaga,» lisas ta.
Washingtoni ja Teherani suhted katkesid 1979. aastal Iraani islamirevolutsiooni järel, mille käigus tungisid islamistlikult meelestatud tudengid USA saatkonda ja hoidsid Ühendriikide diplomaate 444 päeva vangis.