Neljandik venelastest arvab, et opositsionääri Boriss Nemtsovi mõrvaga on seotud välismaised eriteenistused, selgub sotsioloogiauuringute keskus TsIMES netiküsitlusest.
Küsitlus: neljandik venelastest pakub Nemtsovi mõrvariks välismaiseid eriteenistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimestelt küsiti, kes on nende arvates süüdi Boriss Nemtsovi mõrvas. Küsitlusest võttis osa 26 211 venelast Venemaalt, Kasahstanist, Ukrainast, Valgevenest, Saksamaalt ja mujalt.
23,4 protsenti arvas, et sellega on seotud välismaised eriteenistused ja selle eesmärgiks oli destabiliseerida olukorda Venemaal.
Vene eriteenistusi peab süüdlaseks 18,1 protsenti vastanutest. Väidetavalt segas Nemtsov praegust võimu.
10,6 protsenti vastanutest arvas, et veretööga on seotud Ukraina uus võim. Mõrv pidi saama «Vene Maidani» katalüsaatoriks.
5,3 protsenti oli seisukohal, et mõrva põhjuseid tuleb otsida Nemtsovi isiklikust elust. Veel 3,0 protsenti arvas, et mõrva korraldasid liberaalid ise ja seda opositsiooni sisemise konkurentsi tõttu. 2,8 protsenti arvas, et põhjuseid tuleb otsida poliitiku äritegevusest ja 2,2 protsendi arvates on see islamiäärmuslaste tegu.
1,8 protsenti arvas, et mõrvaga on seotud Jaroslavli kuritegelikud grupeeringud. 1,6 protsenti vastanutest pakkus välja, et veretööga on seotud «Donetski rahvavabariigi» või «Luganski rahvavabariigi» nn separatistid.
31,2 protsenti vastanutest ütles, et tal on raskusi võimaliku süüdlase nimetamisega.
Tundmatud kurjategijad lasid Nemtsovi maha 27. veebruari hilisõhtul, kui ta jalutas koos ühe Ukraina kodanikuga Moskva kesklinnas Bolšõi Moskvoretski sillal. Opositsionäär suri saadud vigastuste tõttu sündmuskohal, ukrainlanna aga viga ei saanud.