17. märtsil Riias toimuma pidanud Herberts Cukursile pühendatud muusikalietendus lükati provokatsioonide kartuses edasi, ütles produtsent Juris Millers täna.
Läti muusikalietendus lükati provokatsioonide kartuses edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millers ütles Läti ringhäälingu vahendusel uudisteagentuurile BNS, et Riia Teaduste Akadeemia hoones toimuma pidanud etendus lükati edasi pärast seda, kui temaga oli ühendust võtnud Läti kaitsepolitsei (SD). Viimane hoiatas produtsenti võimalike provokatsioonide eest, mis on seotud etendusega.
Nimelt pidanuks etendus toimuma päev pärast vastuolulist leegionäride päeva 16. märtsil, mil Lätis mälestatakse Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjamehi. Mälestuspäev tekitab aga pingeid läti ja vene kogukonna vahel, pälvides ka rahvusvahelist tähelepanu.
Kõige kriitilisemalt on üritustesse suhtunud Venemaa, mille esindajad on nimetanud Läti leegionäre SS-lasteks ning süüdistanud naabrit ajaloo ümberkirjutamises, kuigi 1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu natsionaalsotsialistlik Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.
Muusikal «Cukurs. Herberts Cukurs» on samuti tekitanud vastakaid emotsioone ning natsikurjategijaid otsiv Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli büroo juht Efraim Zuroff nimetas Cukursit üheks kurikuulsamaks juutide massimõrvariks Baltimaades.
Millers, kes on ka muusikali üks kaasautor, märkis, et muusikaline draama pole Läti leegioni ega leegionäride kohta, vaid sel moel püütakse jutustada Herberts Cukursi lugu muusikali vormis.
1965. aastal Uruguays Iisraeli salateenistuse Mossadi töötajate poolt tapetud vastuolulise mainega Läti piloot oli Teise maailmasõja ajal üks niinimetatud Arajse komando juhtliikmetest. Teadaolevalt ühines Cukurs selle üksusega 1941. aasta juulis. Algselt oli ta üksuse juhi Viktors Arājsi abi, ent hiljem vastutas autode ja relvade eest.
Arhiivides on materjale Cukursi võimalikust osalusest juutide hukkamistes aastatel 1941-1942, ent pole selgeid tõendeid. Tema tegevust on korduvalt uuritud, kuid süüdimõistva otsuseni pole jõutud. Holokaustiuurijate kinnitusel osales Cukurs aga 1941. aastal isiklikult juutide tapmises Riia getos ja Rumbulas.
Läti ajaloos tuntakse Cukursit aga ka tema lennumeisterlikkusele. 1933. aastal lendas ta isekonstrueeritud ühemootorilisel lennukil pea 20 000 kilomeetrit Lätist Gambiasse. Selle lennu eest sai ta Kolme Tähe ordeni ning toonaselt presidendilt Karlis Ulmaniselt kingiks talu. Samuti sai temast kuues lendur maailmas, kes pälvis Rahvusvahelise Lennundusliiga autasu. Kolm aastat hiljem lendas ta samuti omavalmistatud lennukil üle 40 000 km Riiast Tokyosse.