Täna Strasbourgis europarlamendi täiskogul peetud debatis Venemaa olukorra ja Boriss Nemtsovi mõrva üle võttis sõna neli Eesti saadikut: Kaja Kallas, Marju Lauristin, Tunne Kelam ja Urmas Paet. Lisaks Vene opositsioonile toetuse avaldamisele meenutasid nad ka Eston Kohvri röövi.
Kaja Kallas (Reformierakond, ALDE) avaldas kõigepealt sügavat kaastunnet Nemtsovi perele ja sõpradele. «Ma kasvasin üles Nõukogude ajal oma ema meenutustega sellest, kuidas ta küüditati vaid kuuekuusena loomavagunis Siberisse,» rääkis Kallas. «Mu vanaisa saadeti vangilaagrisse.»
«Igal meie maa perel on samasugune lugu. Nagu ka vene peredel,» jätkas Kallas. «Ma mäletan ikka veel hirmu, mis võib juhtuda, kui sa ei ole võimudega nõus. Seetõttu mõistan ka hirmu, mida võib tunda Vene opositsioon.»
«Vene demokraatia, põhivabaduste ja õigusriigi austamise eest välja astumine võtab rohkelt julgust. Putini režiimi vastu seismine võtab rohkelt julgust,» lausus ta.
Oma sõnavõtu lõpetas Kelam palvega kolleegidele, et nood annaksid endast parima, et vabaneks kaks pantvangi – Ukraina sõjaväepiloot Nadja Savtšenko ja Eston Kohver, inimesed, kelle venelased röövisid nende kodumaade territooriumilt.
«Sestap tahtsin väljendada täna oma imetlust inimeste suhtes, kes julgevad Venemaal sõna sekka öelda,» lisas Kallas. «Ma tahaksin meenutada ka meile endile, et Euroopa poliitikutena pole meil põhjust karta, meil ei tohiks olla mingeid ettekäändeid, miks me ei räägi Venemaal või Ukrainas toimuvast.»
Marju Lauristin (SDE, europarlamendi sotside fraktsiooni aseesimees) märkis, et Nemtsovi ei tapnud mitte ainult palgamõrtsukas, vaid kogu viha ja antiliberaalne hüsteeria, mille on tekitanud putinistlik propaganda.
«Alates selliste poliitiliste oponentide nagu Nemtsov, Politkovskaja ja Starovoitova julmadest tapmistest ning võõrriigi kodanike nagu Eesti julgeolekuametnik Eston Kohver röövimistest kuni noore põlvkonna laialdase ajupesuni ja naaberriigi territooriumi annekteerimiseni, putinistlik režiim meenutab möödunud sajandi Euroopa tumedamaid kümnendeid,» leidis Lauristin.
«Seda tärkavat neostalinistlikku totalitarismi iseloomustab osav uusima infotehnoloogia ja rahvusvahelise meedia infosõjaks kasutamine,» sõnas Lauristin. «Venemaa kulutab aastas üle 300 miljoni euro propagandasõjaks lääne demokraatiate vastu, meie kõigi vastu.»
Tunne Kelam (IRL, Euroopa Rahvaerakond) soovitas Nemtsovi tapmist mitte käsitleda üksikjuhtumina, vaid näitena sellest, et autoritaarne režiim Venemaal liigub Mussolini-stiilis fašismi poole. «Režiim, mis on astunud aktiivsesse sõtta tsiviliseeritud maailmaga ja trambib oma rahvusvahelistel kohustustel, on samamoodi alustanud sõda omaenese kodanikuühiskonna vastu,» lausus ta.
«Laimates neid riigi kontrolli all olevas propagandas kui sisevaenlasi ja reetureid on ta loonud atmosfääri, mis on tiine sisevägivallast ja mõrvadest,» iseloomustas Kelam. «Venemaa on jõudnud pöördepunkti. Küsimus on, kas need mustad arengud on saanud pöördepunktiks ka läänele?»
«Üks on selge, Putini suurim väärarvestus on olnud ELi reaktsiooni ootamatu ühtsus,» lausus
Kelam. «ELi sanktsioonid on hakanud mõjuma. Me ei tohiks nende osas kahelda. Musta nimekirja tuleks pikendada nende meediategelaste võrra, kes vastutavad viha, valede ja agressiivse natsionalismi külvamise eest.»
Oma sõnavõtu lõpetas Kelam palvega kolleegidele, et nood annaksid endast parima, et vabaneks kaks pantvangi – Ukraina sõjaväepiloot Nadja Savtšenko ja Eston Kohver, inimesed, kelle venelased röövisid nende kodumaade territooriumilt.
Ka Paet ütles oma sõnavõtus, et rahvusvaheline kogukond peab Kohveri vabastamisele järjepidevalt tähelepanu juhtima.
Artiklit on parandatud kell 18.28, lisatud on, et arutelul võttis sõna ka Urmas Paet.