Igor Taro Ukraina päevik: 11.03

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina julgeolekuolukord 11.03.
Ukraina julgeolekuolukord 11.03. Foto: mediarnbro

Tuletegevust Ida-Ukrainas on hetkel kõige rohkem ilmselt Donetski lähistel, lennujaama ümbruse asulates. Aktiivsemad lahingud toimuvad seevastu Mariupoli kõrval Širokinos.

Donetski kandis on kõige rohkem laskmist. Ööpäeva jooksul kümneid juhtumeid ning möödunud päeval sattus tule alla isegi Punase risti vabatahtlike meeskond. See oli Piski kandis. Ukraina väejuhatus andis paar päeva tagasi teada, et venelased ei lase neil viimaseid hukkunuid Donetski lennuväljalt ära tuua. Neid, kes jäid õhatud terminali rusude alla.

Vaenupooled teevad nimelt aeg-ajalt kokkuleppeid tuletegevuse peatamiseks, et langenuid-haavatuid kokku korjata, kui asi liiga hapuks hakkab minema. Vene pool hoiab lennujaamas surma saanute teemat spetsiaalselt õhus, kuna siis saab spekuleerida nende arvuta. Kui viimased oleks ära korjatud, oleks teema ammendatud. 

Üks teema, mis sunnib ukrainlasi ikkagi Minski kokkulepetest kinni pidama, on vangide vahetus. Kokkuleppes on sees,et 100% tuleks kõik vangid välja vahetada - kõik kõigi vastu. Seetõttu on ka ukrainlased sunnitud hambad-ristis vaatamata kohatisele miinipildujatulele relvarahu raamides püsima. Sajad nende võitluskaaslased on endiselt sõjavangis kuskil keldrites ning see oli ka üheks põhjuseks, miks selliste kokkulepetega üldse nõustuti.

Samal ajal käib provotseerimine juba igapäevaselt. Eile ja täna oli ka infot, et Donetski kandis tegutses ka suurekaliibriline suurtükk. Arvatavasti 152-mm relv. See on praegu pigem harv juhus, sest need peaksid olema rindejoonelt tagasi tõmmatud u. 30 km kaugusele. Aga samamoodi peaksid olema tagasi tõmmatud ka 120-mm miinipildujad ja need ikkagi lasevad nii Donetski kui ka Širokino kandis. 

Donetski lähistel käib tuletegevus Piski suunas, mis on lennujaamast läänes - hea platsdarm lennuväljale liikumiseks. Samuti kõik asulad põhjaserval - suurim neist Avdiivka ja Opõtne, Tonenke ja teised väiksemad, mis on kohaliku teedevõrgustiku ristumiskohtades ja soodsates liikumissuundades. Need põhjapoolsed külad on jällegi soodsaks sisenemise kohaks Donetski põhjaossa - kui keegi mäletab, siis lennuvälja lahingu ajal lasid venelased seal Putilovi viadukti õhku, kuna niivõrd kardeti ukraina tankide läbimurret linna.

Nad praegu ennustavad üle päeva, kuidas Ukraina armee alustab pealetungi. Kuna pealetunge ei toimu, siis saab raporteerida nende nurjumisest.

Mariupoli juures käivad lahingud Širokino asulas, see on 10 km linnast idas Mariupoli-Taganrogi maanteel. Ukrainlased lükkasid venelased seal positsioonidest välja. Nood püüavad aeg-ajalt rünnata. Üldiselt pole Širokino kõige parem suund Mariupolile pealetungi korraldamiseks. Seal on nimelt lõuna küljelt selline piirav faktor, nagu meri. Ja kui keegi tahab suurt linna isoleerida, siis kõigepealt peab ta hõivama varustusteed ja need asuvad Mariupolist põhja ja lääne suundadel.

Seetõttu käib ka ründetegevus lisaks Širokinole ka põhja pool - Tšermalõki ja Pavlopili lähistel. Tegelikult võiks rünnaku korral läbimurde koht olla sealt veelgi kaugemal. Palju on omal ajal kirjutatud Volnovahhast, sealt lõuna pool on Ukraina armee kaitsepositsiooni Hranitne kandis Telmanovo suunal. Võimalike stsenaariumitena ongi maalitud sellist pilti, et forsseerivad Kalmiuse jõge kuskilt põhjast ja siis teevad haagi Mariupoli taha läände mere äärde, kuskile Manguši või isegi Berdjanski suunal.

Teine võimalik variant oleks meredessant Mariupolist läänes ja saamaaegne blokeerimine põhjast. Augustis seda stsenaariumi mängiti aktiivselt läbi inforindel ja siis käisime Verneriga veel Manguši ringil seda kontrollimas. Ukraina armee peaks olema mineerinud ka ligipääsud dessandisoodsates kohtades.

Samas, see Širokinos toimuv kindlasti mingit suurejoonelist pealetungi ei meenuta - seal on rohkem selline väikeste jalaväegruppidega majade vahelt jooksmine. Aeg-ajalt ka mõni tank või soomuk võetakse appi. On muidugi väidetud, et sealt 5-10 km kaugusel Bezõmjannes on koondatud soomustehnikat ning üpris suur hulk kaudtulerelvi - reaktiivraketikompleksid Grad, 122 ja 152-mm suurtükid. Ligi 30 ühikut. Sellise reservi rakendamisel oleks ka uudistepilt ilmselt totaalselt erinev praeguseks. Hetkel on seal ikkagi võrdlemisi rahulik.

Ja muidugi Belgorodi teemat on Ukraina uudistes nüüd juba mitmendat korda näha. Seoses Harkivi linnaga. Nagu ma enne kirjutasin, Harkivist lähim piiripunkt on 38 km - see on nagu Räpinast Koidulasse. Belgorod on siis lähib suurem linn Harkivile - seal on vene sõjaväelased suurema laagri üles löönud ning väidetavalt toimib see linn ka diversantide baasina, kes Harkivit aeg-ajalt ründavad. Nüüd just oli järjekordne raudtee õhtimine seal. Stratfori hiljutine presentatsioon sisaldas ka seda suunda, aga seal olid muidugi kõik võimalikud variandid läbi mängitud, nii et selles pole ka midagi erilist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles