Aserbaidžaani uudistesaidi ANN veebilehel avaldas hiljuti kuus päeva Eestis veetnud ajakirjanik Hamid Hamidov 16 punkti, mis teda kõige rohkem üllatasid ja millest tema kodumaa võiks eeskuju võtta.
16 põhjust, miks Eesti peaks olema Aserbaidžaanile eeskujuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealjuures pani ta kirja tegelikult hoopis 17 avastust.
Ehkki Eesti ja Aserbaidžaan saavutasid iseseisvuse samal ajajärgul, on nad arenenud eri suunas. Bakuu keskendus energia tootmisele ja ekspordile, Eesti, kel sellised maavarad puuduvad, pidi leidma endale midagi muud. Selle tulemusel on Eesti praegu tuntud Skype'i ja IT-lahenduste poolest ning on üks maailma parima internetilevikuga riik, uhke oma maailma kümne parima hulka kuuluva haridussüsteemi üle, areneb turism ja sealjuures ka meditsiiniturism ja nii edasi, juhatab Hamidov nimekirja sisse.
1. Ühistransport Eesti pealinnas Tallinnas on kõigile selle elanikele tasuta. Teiste piirkondade elanikud ja välismaalased peavad maksma.
2. Igasugune suhtlus Eesti riigiasutustega saab toimuda ID-kaardi ja interneti vahendusel ja laua tagant lahkumata. Eestlased ise naljatavad, et nad saavad internetis teostada kõiki toiminguid peale abiellumise ja lahutamise.
3. Igal Eesti perel on oma arst. Ta jälgib ja ravib nii ühe pere lapsi kui täiskasvanuid. Ma arvan, et see on väga mugav pärilike haiguste ja perekondlikke eelsoodumuste jälgimiseks.
Arsti juude minnes ei ole patsiendil kaasas paberipatakat. Kõik haigused ja diagnoosid registreeritakse virtuaalsele haigusloole. Sinna sisestatakse ka näiteks ravimiretseptid. Apteeki minnes ja ID-kaarti näidates, vaatab apteeker selle abil, mis ravimi arst kirjutanud on ja väljastab selle.
Igal eestlasel on õigus keelata ligipääsu oma meditsiiniandmetele. Kui ta pole seda teinud, on andmed kättesaadavad kõigile litsentseeritud arstidele ja haiglatele ning neid saab kasutada uuringutes. Samas näeb iga kodanik, kes ja millal on tema andmeid vaadanud. Kahtluste korral on patsiendil õigus esitada kaebus.
4. Eestlased saavad ka valimistel oma hääle elektrooniliselt anda. Sealjuures on elektroonilist häält eelhääletusperioodi jooksul võimalik ka ise muuta. Turvasüsteemid tagavad selle, et elektroonilisi valimisi ei saa võltsida.
Muide, Eesti IT-spetsialistid ütlevad enesekindlalt, et kui Edward Snowden üritaks neilt andmeid minema toimetada, saadaks sellest aru enne, kui ta riigist lahkuda jõuab.
5. Mobiilne parkimine – see on midagi, mis minu meelest võiks ka Bakuus töötada.
6. Huvitavad arvud – 25 protsenti eestlastest vaatab tavalise televiisori asemel telekanaleid internetist. Nende hulk kasvab.
Eesti ametnikega on väga lihtne suhelda, nad on avatud ja mõistavad enda rolli avaliku teenistujana. Negatiivsete aspektide vältimiseks (siin peab autor ilmselt silmas korruptsiooni – toim) on riigiametniku keskmine palk Eesti keskmisest pisut kõrgem.
8. Eesti kohtunikud saavad kuus neli keskmist palka. Kohtunik, keda kahtlustatakse korruptsioonis või kallutatud otsuste tegemises, kõrvaldatakse kohe töölt ja tema suhtes algatatakse uurimine. Kui kohtuniku süü leiab tõestust, ootab teda vanglakaristus ja seejärel nad enam avalikus sektoris töötada ei saa ning ka nende võimalused mõnes muus valdkonnas endale nime teha on kahandatud praktiliselt nullini.
9. Arvestades seda, et Eestis on küllalt muljetavaldav hulk venelasi ja venekeelset elanikkonda, on neil olemas venekeelsed raadiojaamad. Mõistes, et Eesti venekeelne elanikkond eelistab vaadata Vene telekanaleid ja on seetõttu Vene propaganda mõju all, on Eesti võimud võtnud vastu õige otsuse avada ka riiklik venekeelne telekanal.
Eesti ametnikud on avatud absoluutselt kõigile mõistlikele ettepanekutele nii riigi kodanike kui välismaalaste poolt. Ettepanekud, mis puudutasid võimalikku suuremat kaubanduskoostööd Aserbaidžaani ja Eesti vahel võeti kohe töösse.
11. Eesti politsei töötab väga sujuvalt. Sa ei pruugi teel ühtegi politseiautot kohata, ent sinu andmeid võidakse autonumbri alusel pidevalt andmebaasist kontrollida. Näiteks räägiti meile lugu isikust, kes pidurdas kodu lähedal väga järsult, politsei sisestas ta autonumbri andmebaasi ja sai teada, et sel inimesel oli muuhulgas eile sünnipäev, mistap oli tõenäoline, et ta istus autorooli pärast joomist. Sõnagi lausumata palusid nad mehel alkoholimõõdikusse puhuda ja suunasid mehe seejärel koju tagasi.
Elanikkonna usaldus politsei suhtes, mis oli 1990ndate alguses vaid 18-20 protsenti, on praeguseks kasvanud 85 protsendini. Sellistest näitajatest võime me endiselt vaid unistada.
Politsei ülesanne Eestis ei ole vaid karistamine. Eelkõige on politsei eesmärgiks aidata ja anda nõu.
12. Eestlastega asju ajades torkab üldiselt silma ausus. Nad räägivad isegi sellest, mis võib mõnele teisele ebavajalik tunduda. Eriti märgatav on selline käitumine taksojuhtide juures – nad hoiatavad turiste oma rahaahnete kolleegide kätte sattumise eest.
13. Aastate jooksul on Eesti televisioon võtnud üles ligi sada riiklikku filmi. Balti filmi- ja meediakool tegeleb praegu nende digitaliseerimisega ning lähitulevikus saavad neid esmajoones nutiseadmetest vaadata koolilapsed.
14. Balti riikide suurim IT-teenuseid pakkuva firma Nortal juhtkond on teinud arendustöö käigus palju vigu, milleta ei oleks nad jõudnud sinna, kus nad praegu on. Ära karda proovimist ja vigade tegemist – see on peamine edu võti. Muide, neilt oli hea kuulda, et Aserbaidžaan on alustanud põhjalikke ettevalmistusi e-valitsuse ja e-teenuste pakkumiseks.
15. Telefoninumber koos teatud hulga kõneaaja, lühisõnumite ja internetiga võib maksta alla ühe euro. Sealjuures võib juba üsna moodsaid telefone osta kõigest 15 euro eest koos numbri ja teatud hulga kõneajaga.
16. Peamine nõu, mida Eesti ametnikud agaralt kõigiga jagavad on, kuidas tulla toime majanduskriisi ja eelarvekärbete tingimustes ja et kärped võivad küll mõnikord olla ehmatavad, ent töötavad kriisist välja tulemisel siiski kõige paremini.
17. Eestlased teavad sõnade väärtust – nad ei räägi ilma asjata ja püüavad avalikkuse ees negatiivsetest emotsioonidest hoiduda. Omadused, mida teatud määral oleks kasulik õppida ka meil. Stereotüübid nagu eestlaste külmus ja suletus ei vasta tõele ja neil pole midagi pistmist tänapäevase eestlasega.