NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas Vene-NATO erimeelsuste kiire eskaleerumise eest, mille tingivad Vene etteteatamata õppuste sagenemine ja osapoolte sõjaliste suhtluskanalite kokkukuivamine, kirjutas ajaleht Guardian.
NATO: Vene etteteatamata õppused suurendavad ebastabiilsust
14. märts 2015, 18:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stoltenberg võttis sõna pärast seda, kui Moskva peatas osavõtu Euroopa tavarelvastusleppe ühise konsultatiivgrupi (JCG) koosolekutest. Edaspidi esindab seal Venemaa huve Valgevene.
Vähenenud on ka suhtlus külma sõja järel loodud NATO-Vene nõukogus pärast seda, kui Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ja sekkub sõjategevusse Ukraina idaosas. Kontaktid vähenevad ajal, mil omavahelised pinged on suured ja õppused sagenevad NATO ja Venemaa piiri mõlemal poolel.
«Etteteatamata õppusi on üha enam,» sõnas Stoltenberg usutluses Briti päevalehele Guardian.
«Oluline on hoida sõjalised suhtluskanalid avatuna, et meil oleks võimalikult palju läbipaistvust vääritimõistmiste vältimiseks ja suudaksime tagada, et vahejuhtumid ei väljuks kontrolli alt,» lisas ta.
«Igal riigil on õigus õppusi läbi viia, kuni nad ei riku oma rahvusvahelisi kohustusi.»
«Hiljutine Vene äkkõppuste praktika tekitab tõsist muret. Ootamatud, ennustamatud ja üllatuslikud sõjalised manöövrid suurendavad ebastabiilsust.»
«Venemaa on viimase kahe aasta jooksul korraldanud umbes tosin äkkõppust. Krimmi annekteerimine toimus äkkõppuse varjus. NATO pole äkkõppusi korraldanud külma sõja lõpust saati.»
«Vene äkkõppuste sagenemine ja vägede suurenenud kohalolek NATO piiridel rõhutab kontaktide, läbipaistvuse ja ennustatavuse vajadust.»
«Teeme kõik endast oleneva selle tagamiseks, kuid nende (Venemaa) lahkumine on osa suuremast pildist. Soovime rohkem läbipaistvust ja ennustatavust ning need moodustavad osa meiepoolse poliitilise dialoogi sõnumist,» lisas Stoltenberg.
Peasekretär ärgitas Suurbritanniat hoidma NATO liikmesriikidele antud lubadust hoida kaitsekulutuste tase kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Esialgsetel teadetel kaalub Briti peaminister David Cameron luure-eelarve lülitamist kaitsekulutuste eelarvereale. Stoltenberg ütles, et selline muudatus NATO jaoks arvesse ei lähe.
Mõttekoja European Leadership Networki direktori Ian Kearnsi hinnangul peaksid Suurbritannia kaitsekulutused iga aasta suurenema 5 miljardi naela (7 miljardi euro) võrra, kui riik soovib hoida kaitsekulutusi 2 protsendi tasemel SKTst.
«See tundub ebareaalne,» sõnas Kearns.
«(Briti) valitsus üritab probleemi parandada arvepidamisnippide, mitte kaitse jaoks uue rahastuse leidmisega,» lisas ta.