Ida-Ukrainas jätkub häiriv tuli ukrainlaste positsioonidele. Põhimõtteliselt on tulekontaktide peamised sihtkohad samad, kuid väikeste variatsioonidega – eesmärk on ilmselt tekitada olukord, kus üheski rindeasulas poleks võimalik end turvaliselt tunda.
Kõige rohkem hoiavad venelased pinges Mariupoli suunda Širokino poolt, kus jätkub pidev, aga mitte eriti jõuline pealepressimine. Seal on kasutatud uitavaid tanke ja miinipildujaid, mis on monteeritud mõnele transpordivahendile. Nii on nad lihtsasti liigutatavad – ei saa vaatlejate poolt fikseerida ega vastulöögi alla sattuda, kui piisavalt kiiresti ära liiguvad.
Uitavad tankid tähendavad seda, et üksik tank ilmub mõnes kohas positsioonile, teeb paar lasku ja kohe lahkub. Mingit rünnakut sellele ei järgne, aga lihtsalt selline süstemaatiline stressi tekitamine. Ja nii on üle kogu rindejoone. Vahepeal pole keegi surma saanud. Peale põhiliste suundade – Širokino ja Donetski lennujaama ümbruses, on varieeruvad asukohad. Kui eile oli näiteks Majorske ja Luganske, siis täna üle pika aja Popasna ja veel mõned asulad põhjarindel.
Terroristidel oli täna üleval teade suurest pealetungi algusest Donetskile, justkui kogu Ukraina vägi oli ründamas. Kirjutati suurtükitulest lennujaama piirkonnale jne.
Venelased muidugi protestisid, aga ukrainlastel pole enda sõnul aimugi, kes lasi. Võib-olla Paremsektor, aga nood olevad kontrollimatud hullud, kes pole Minski kokkuleppeid lugenudki – selline põhjendus siis. Matkivad seda venelaste enda taktikat kontrollimatute üksustega, kes muudkui ei allu «headele» vene kindralitele.
Üks Ukraina vabatahtlikke kirjeldas seda oma Facebooki-lehel nii, et venelased olid Piski küla lähistel hakanud end ukrainlastele ligi pressima. Asunud uutele positsioonidele, kasutades ära relvarahu režiimi, toonud sinna soomuki ja selle sisse kaevanud. Ukrainlased jälgisid seda mängu rahulikult, siis avasid vene võitlejad soomukist tule. See oli kergrelvade vastu hästi kindlustatud. Aga juhtus selline asi, et mingid «kontrollimatud üksused» rakendasid suurtükituld sinna venelaste positsioonidele, millega tekitati vastasele kaotusi ja ka masin läks vähe rikki.
Venelased muidugi protestisid, aga ukrainlastel pole enda sõnul aimugi, kes lasi. Võib-olla Paremsektor, aga nood olevad kontrollimatud hullud, kes pole Minski kokkuleppeid lugenudki – selline põhjendus siis. Matkivad seda venelaste enda taktikat kontrollimatute üksustega, kes muudkui ei allu «headele» vene kindralitele.
Täna on saanud teatavaks mõned statistilised numbrid. Ukraina peastaabi hinnangul sai suve lõpus Ilovaiski piiramisrõngast väljatulekul surma 360 ja teadmata kadunuks jäi 180 ukraina võitlejat. 540 langenut siis ilmselt, kellest osasid pole leitud või tuvastatud. Haavatuid kaks korda niipalju.
Viimastel päevadel on käinud Ukraina armee kaotuste numbrina läbi ligi 1600 võitlejat. Samas vastaspoole kaotused on hinnatud pea kümme korda suuremaks – 14 600 elavjõus, kus kokku nii kohalikud, Venemaa vabatahtlikud kui ka elukutselised. Ainuüksi Debaltseves hindavad ukrainlased Venemaa kaotusteks üle tuhande peamiselt vene elukutselisi sõjaväelasi.
Ukraina puhul peab kaotuste number ilmselt enam-vähem siiski reaalsusele vastama, sest seal on langenute nimekirjad avalikustatud, matuste läbiviimist keegi ei varja ning asi on läbipaistvam. Vene poole kohta seda öelda ei saa. Neil polevat kedagi sõjaski. Sellepärast on võimalik ka ükskõik, mis number välja käia, ilma, et keegi saaks seda kontrollida.
Kui vene inimõiguslased hakkasid võimalikke nimekirju koostama, siis oli suurusjärk kaks korda väiksem, aga see oli vist ka aastavahetuse paiku, enne Debaltseve, lennujaama ja muud tegevust. Alatetes Minsk-2 jõustamisest 12. veebruaril ainuüksi on Ukraina poolel hukkunud 68 sõjaväelast, sadu haavatuid lisaks.
Hetkel iseloomustab sõjapiirkonda aktiivne vastase luure – nii õhust mehitamata lennumasinatega, kui ka raadioluure ja diversiooniüksuste saatmisega. Nii et aktiivselt uurivad asja. Käib vägede liigutamine siia-sinna.