Peterburi trollivabrik töötab laohoones ja täpse kella järgi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mullu mais otsustas Tatjana N, et tahab kõrgemat palka kui keskmisel ajakirjanikul loota on. Vastas töökuulutusele internetis ja saigi Kremli palgal olevaks netitrolliks.

Tema töökohaks sai 2500-ruutmeetrine laoruum Peterburi äärelinnas. Ja palgaks 40 000 rubla kuus, märksa rohkem kui 25 000-30 000 rubla, mida teenib keskmine ajakirjanik. Aga see polnud hõlbus tulu.

Trolliarmee töötab ööpäevaringselt. Nende ülesandeks on postitada Kremlit toetavaid ja läänt halvustavaid seisukohti blogidesse ja ajalehtede kommentaariumitesse nii Venemaal kui välismaal.

Kogu ettevõtmist korraldab firma, mille juhiks on Vladimir Putini peakokk Jevgeni Prigožin.

«Nii sa kirjutad, kirjutad, kirjutad kellegi vaatenurka,» kirjeldab 22-aastane Tatjana. «Sa võid kehastada koduperenaist, kes teeb pelmeene ja otsustab korraga: «Mul on arvamus sellest, mida Putin ütles! Ja see tegevus Vladimir Vladimirovitši poolt päästab Venemaa!».»

Umbes 400 trollivabriku töötajat teeb 12-tunniseid vahetusi ja nad on jagatud osakondadeks. Osad keskenduvad teemade ja ülesannete kirjutamisele, teised kommenteerimisele ja kolmandad toimetavad sotsiaalmeedia kallal.

Teise endise töötaja Lena N-i teatel tuli ta trollivabrikust ära, kui otsustas keelduda võimude poolt etteantud teemaarendusest Boriss Nemtsovi tapmise teemadel. Selle joone eesmärk oli veenda venelasi, et Nemtsovi mõrv oli tema enda toetajate korraldatud provokatsioon.

Trollifirma Internetiuuring paljastati sellena, mis ta on, esimest korda aastal 2013 ajalehes Novaja Gazeta.

Hiljuti ajalehe Moi Rajon veebilehel ilmunud videos on näha, kuidas Peterburi eeslinnas Olginos asuva trollivabriku töötajad tööle tormavad. Trahv hilinemise eest on 500 rubla. «Infosõjas loeb iga sekund,» märgib leht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles