Brzezinski: Vene-meelne Kreeka võib halvata NATO reageerimisvõime

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zbigniew Brzezinski
Zbigniew Brzezinski Foto: MANDEL NGAN/AFP

USA endise rahvusliku julgeoleku nõuniku Zbigniew Brzezinski sõnul võib Kremli-meelne Kreeka halvata NATO võime reageerida Venemaa agressioonile alliansi vastu.

Ateena võib kasutada oma vetot NATO reaktsiooni aeglustamiseks, kui Venemaa võtab sihikule Balti riigid, ütles aastatel 1977-1981 demokraadist presidendi Jimmy Carteri rahvusliku julgeoleku nõunikuna töötanud Brzezinski usutluses Poola ajalehele Dziennik Gazeta Prawna.

Brzezinski sõnul võib Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerinud Venemaa jaoks Balti riikide kõrval sihtmärk olla ka Poola, aga ka Moldova, Gruusia ja suurte naftavarudega Aserbaidžaan.

NATO alusdokumendi, Põhja-Atlandi harta 5. artikkel kohustab 28-liikmelist allianssi rünnaku korral ühe liikmesriigi vastu kollektiivselt vastama, sõnas ta.

Kreeka ametiisikud on avalikult kõnelenud võimalusest, et Ateena võib pöörata pilgu Venemaa või Hiina poole, kui laenukõnelused EL-iga peaksid nurjuma.

«Ent NATOt seob ühehäälsuse põhimõte,» sõnas poola päritolu Brzezinski, hoiatades, et alliansi tegevuse võib mõneks ajaks halvata Venemaaga sõbrustav vetoõigusega Kreeka.

Kreeka 25. jaanuari ennetähtaegsete parlamendivalimiste järel võimule tulnud vasakradikaalsel valitsusel on Venemaaga soojad suhted. Peaminister Alexis Tsipras kohtub 8. aprillil Moskvas Vene presidendi Vladimir Putiniga ning suundub uuesti Moskvasse 9. mai sõjaväeparaadiks.

Kreeka ametiisikud on avalikult kõnelenud võimalusest, et Ateena võib pöörata pilgu Venemaa või Hiina poole, kui laenukõnelused EL-iga peaksid nurjuma.

Venemaa on alates Krimmi annekteerimisest ning Ida-Ukrainas relvakonflikti vallapäästmisest korraldanud Balti regioonis korduvalt jõudemonstratsioone.

Brzezinski ärgitas USAd ja teisi NATO liitlasi varem sel aastal paigutama Balti riikidesse Venemaa heidutamiseks vägesid.

NATO on reageerinud Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile Balti õhuturbemissioonil osalevate hävitajate arvu mitmekordistamisega ning senisest sagedamini õppuste korraldamisega Balti riikides.

Allianssi liikmesriigid on jõudnud kokkuleppele 5000-meheliste kiirreageerimisjõudude loomises. Samuti rajab NATO sel aastal Balti riikides, Rumeenias, Bulgaarias ja Poolas rahvusvahelised staabid.

USA on saatnud Poola ja Balti riikidesse kompaniisuurused üksused.

Kreeka on NATO liige alates 1952. aastast ning üks neljast alliansi liikmesriigist, kes kulutab kaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles