Kaheksa juhtumit: piloodid, kes lennuki meelega alla kukutasid

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Germanwingsi lennuki rusud Lõuna-Prantsusmaal
Germanwingsi lennuki rusud Lõuna-Prantsusmaal Foto: SCANPIX

Prantsuse uurijate sõnul viitab teisipäeval Alpides alla kukkunud lennuki mustast kastist saadud info sellele, et Germanwingsi piloot põhjustas tragöödia tahtlikult. Lennuki tahtlik allakukutamine poleks esmakordne — lähiajaloost leiab kaheksa samalaadset juhtumit.

Praeguste andmete põhjal jäi Germanwingsi lennuki piloot Andreas Lubitz pool tundi pärast õhkutõusmist üksinda kokpitti ega lasknud kolleegi hiljem uksest sisse. Kui Lubitz üksi jäi, hakkas lennuk langema, kuni lõpuks mägedesse kukkus. Lubitz tegi seda tõenäoliselt meelega.  

Hollandi sõltumatu lennuturvalisuse uurimise organisatsioon Aviation Safety Network on reastanud kaheksa juhtumit, mida uurides on selgunud, et lennuki allakukkumise põhjuseks oli piloodi tahtlik tegevus.

29 november 2013 – 33 hukkunut

Embraer 190 kokpit. Foto: Scanpix
Embraer 190 kokpit. Foto: Scanpix Foto: Lystseva Marina/ITAR-TASS

Lennufirma Linhas Aéreas de Moçambique (LAM) lennuk kukkus alla 29. novembril ja selle söestunud vrakk leiti päev hiljem Angola piiri lähedal paiknevast rahvuspargist. Lennusalvestid näitasid, et kapten Herminio dos Santos Fernandes käsitses Embraer 190 autopilooti nii, et see annab tunnistust selgest kavatsusest lennuk alla kukutada. Kaaspiloodi lahkudes lukustas Dos Santos Fernandes end kokpitti, eiras hoiatussignaale ega lasknud kolleegi enam juhtimise juurde.

31 oktoober 1999 – 217 hukkunut

Boeing 767 hakkas pool tundi pärast New Yorgist õhkutõusmist kõrgust kaotama ja kukkus merre. Kõrgust hakkas lennuk kaotama vahetult pärast seda, kui üks piloot oli kokpitist lahkunud. USA uurijad leidsid, et õnnetuse põhjustas piloodi tegevus, kuid Egiptuse võimude arvates ei olnud see selgitus piisav.

Foto: Owen Humphreys/PA Wire/Press Association Images

11 oktoober 1999 – 1 hukkunu

Lennufirma Air Botswana lendur, kellel ei lubatud tervislikel põhjustel lennata, ärandas lennuki ATR-42. Õhus olles esitas ta lennujuhtidele mitmesuguseid nõudmisi, kuid hiljem teatas, et kavatseb lennuki alla kukutada. Lõpuks lendas ta otsa kahele Botswana Gaborone lennuväljal seisnud kahele ATR-42-le.

19 detsember 1997 – 104 hukkunut

Boeing 737. Foto: Scanpix
Boeing 737. Foto: Scanpix Foto: Sebastian Kahnert/AFP

Lennufirma Silk Air lennuk, mis oli teel Jakartast Singapuri, kukkus pärast järsku langemist Indoneesias alla. Boeing 737 õnnetuse põhjust ei suudetud esialgu kindlaks teha, kuid hiljem selgus, et kaptenil oli nii töiseid kui ka isiklikke probleeme. Arvatakse, et pärast kaaspiloodi lahkumist lukustas piloot end kokpitti ning kukutas lennuki alla.

21 august 1994 – 44 hukkunut

Lennufirma Royal Air Maroc lennuk ATR-42 oli teel Agadirist Casablancasse, kuid kukkus Marokos alla vaid kümme minutit pärast õhkutõusmist. Uurimine näitas, et kapten oli lennuki juhtimissüsteemi välja lülitanud ning suunanud õhusõiduki tahtlikult langusesse. Maroko pilootide ühing ei uskunud seda.

13 juuli 1994 – 1 hukkunu

Vene õhujõudude mehaanik varastas lennuki, et sooritada enesetapp. Õhusõiduk kukkus alla, kui kütus otsa sai.

22 august 1979 – 4 hukkunut

An-2. Foto: Scanpix
An-2. Foto: Scanpix Foto: Lev Polikashin/RIA Novosti

Töölt vallandatud 23-aastane Colombia mehaanik läks Bogota lennujaama angaari, kust varastas sõjaväe transpordilennuki HS-748. Ta tõusis õhku ning kukutas lennuki elurajoonis alla.

26 september 1976 – 12 hukkunut

Vene piloot varastas lennuki An-2 ning rammis sellega Novosibirskis asuvat elumaja, kus elas tema endine abikaasa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles