Pariisi koššerpoe pantvangid andsid telekanali kohtusse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pariisis asuv koššerpood, kus jaanuarikuises pantvangidraamas hukkus neli inimest. Pood avas klientidele taas ukse 16. märtsil.
Pariisis asuv koššerpood, kus jaanuarikuises pantvangidraamas hukkus neli inimest. Pood avas klientidele taas ukse 16. märtsil. Foto: SCANPIX

Pariisi jaanuarikuiste terrorirünnakute ajal end juudi toidupoe külmkambris varjanud kuus inimest kaebasid kohtusse telekanali, mis rünnaku ajal pantvangide asupaiga otse-eetris avalikustas.

Kanal, mis vahendas telepilti sündmuskohalt 9. jaanuaril, kui relvastatud islamiäärmuslane Amedy Coulibaly juudi toidupoodi tungis, neli inimest tappis ja ülejäänud pantvangi võttis, ei rakendanud algelisimaidki ettevaatusabinõusid ning seadis ohtu poes viibinud inimeste elu, ütles pantvange esindav advokaat Patrick Klugman.

Süüdistus esitati ööpäevaringselt uudiseid edastavale telekanalile BFMTV, mis andis teada, et rühm inimesi - nende hulgas kolmeaastane laps ja ühekuune imik - peidab end Coulibaly eest külmkambris, kuhu üks poe töötajaist nad viis.

«Meedia meetodid sellistes olukordades reaalajas töötamiseks võrduvad mõrvale kihutamisega,» ütles Klugman neljapäeval AFP-le ning kritiseeris ka teiste väljaannete indu edastada andmeid julgeolekujõudude liikumise kohta pantvangikriisi ajal.

Külmikus kükitanud inimeste elu olnuks otseses ohus, kui Coulibaly teadnuks, et BFMTV sündmuspaigalt ülekannet teeb, ütles Klugman ja tuletas meelde, et džihadistid jälgisid terrorirünnakutele järgnenud julgeolekuoperatsioone erinevatest kanalitest ja olid ühenduses BFMTV ajakirjanikega.

Sündmused Ida-Pariisi juudi toidupoes Hyper Cacher toimusid kaks päeva pärast rünnakut satiirilehe Charlie Hebdo toimetusele, kus hukkus 12 inimest. Ühtekokku sai kolme päeva jooksul surma 17 inimest ja kolm terroristi tapeti.

Maksimaalne karistus teiste inimeste elu ohtuseadmise eest julgeolekunõuete sihiliku rikkumisega on aasta vangistust ja 15 000 euro suurune rahatrahv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles