2011. aasta suvest Läti presidendina töötanud Andris Bērziņš teatas eile, et ta ei kandideeri teiseks ametiajaks riigipeaks. Postimees avaldab presidendi kantselei teate täies mahus.
Loe Läti presidendi selgitust, miks ta ei kandideeri uuesti riigipeaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armas läti rahvas!
Minu nelja-aastane presidentuur on lõppemas. Avalikkus on põhjendatult oodanud minult vastust selle kohta, kuidas ma edaspidi tegutsen. Ma lubasin anda oma otsusest teada aprillis ja seetõttu pöördun täna teie poole.
Minu ametisse määramise järel 8. juulil 2011 lubasin parlamendile ja kogu rahvale, et minu peamine eesmärk on saavutada olukord, kus iga Läti elanik usub oma riiki ja iseendasse, vastu võetud otsused aitavad kaasa meie riigi arengule, piirkondlik ebavõrdsus Lätis väheneb, sellise keskkonna loomine, kus inimestele meeldib elada, õppida ja töötada. Ma olen oma lubadust täitnud parimas usus ja teadmises, tehes seda tihedas koostöös parlamendi, valitsuse, kohalike omavalitsuste, ettevõtetega ja meie riigi kodanikega, kes jagasid minuga oma mõtteid, toetasid ning kritiseerisid mind, andsid nõu ja seadsid sihte meie riigi ees seisvates võtmeküsimustes.
Paljud ametlikud visiidid välismaale koos laialdaste äridelegatsioonidega, on andnud positiivseid tulemusi. Numbrid kinnitavad, et Läti eksport on kasvanud stabiilselt ja pidevalt tõustes 20 protsenti, küündides 2014. aastal enam kui 10 miljardi euroni. Tulemused näitavad hulgaliselt positiivseid trende, kuid see on alles algus teel, mida tuleb jätkata sihikindlalt.
Vaatamata majanduskasvule on muudatused Läti elanikkonnas endiselt negatiivsed – inimesed lahkuvad jätkuvalt meie riigist, lähevad piirialadelt suurtesse linnadesse, palgad pole piisavad, maapiirkondades on töökohtade arv piiratud, paljud noored pered vajavad toetust. Läti tulevik on otseses sõltuvuses haridustasemest ja meie rahva konkurentsivõimest ning riigi juhitavast kohalikust poliitikast, mis tagab inimestele atraktiivse töö- ja elukeskkonna.
Lähema kümne aasta jooksul peab Läti saavutama vähemalt Euroopa Liidu keskmise SKT inimese kohta. Majandus ja sotsiaalturvalisus on lahutamatud põhimõtted, mis on omavahel tihedalt seotud.
Kahjuks on geopoliitiline olukord Euroopas muutunud, tuues endaga kaasa põhjendatud mure rahu pärast ning sundides kõiki riike astuma samme oma kaitsevõime tugevdamiseks ning oma kodanike julgeoleku suurendamiseks. See on uus reaalsus, milles me elame ning mis on järgmise nelja aasta jooksul tulevase Läti presidendi prioriteetide hulgas. Ma usun tarka, mõõdukasse ja mõistlikkusse poliitikasse, mis väldib šokke, agressiooni ja sügavaid konflikte Euroopas.
Kallis läti rahvas,
Ma olen välja toonud peamised eesmärgid sise- ja välispoliitikas, mis minu arvates peaksid kuuluma järgmise Läti presidendi töökavva, et meie riigi sajandal sünnipäeval 2018. aastal võiks iga Läti elanik kindameelselt öelda: «Ma usun oma riiki ja oma tulevikku selles riigis!» Et me kõik saaksime olla väga uhked, et me elame Lätis!
Selle sooviga annan teada, et ma ei kandideeri järgmiseks ametiajaks Läti presidendiks. Tänan teid kõiki koostöö, toetuse, konstruktiivse kriitika ja ausameelsuse eest kõiges selles, mida me oleme teinud koos Läti heaks!
Tänan teid!