Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda kuuluv professor Aleksandr Zapesotski kritiseeris ajalehes Komsomolskaja Pravda teravasõnaliselt Soome viimase aja poliitilisi suundumusi, edastas reedel põhjanaabrite rahvusringhääling YLE.
Vene mõjukas professor sarjas artiklis Soome poliitikat
11. aprill 2015, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemik igatseb artiklis oma sõnul taga Soome aastakümneid kestnud sõbralikku naabruspoliitikat.
«Paistab, et sellele sõprusele on saabunud lõpp - USA on võtnud Soome oma võimu alla - põhjalikult ja pikaks ajaks,» tõdeb Zapesotski 1. aprillil ilmunud kirjutises.
YLE uudistetoimetuse andmetel on artikkel Soomes tõlgitud ja edastatud välispoliitiliste otsuste langetajatele.
«Soomest saab ääreriik, mida ootab rahvuslik katastroof,» on venelasest õppejõud veendunud.
Puutumata ei jää ka peaminister Alexander Stubb, kes on professori hinnangul «põhimõtteliselt ameeriklane», sest lõpetas ülikooli Ühendriikides.
Põhjalikus artiklis tuuakse alguses ülevaade Soome ja endise Nõukogude Liidu headest suhetest. Kirjutaja kinnitusel kukkus Soome majandus pärast sõjas saadud kaotust kokku - «Soome vanem põlvkond ei suuda siiani seentesse rahulikult suhtuda, sest muud süüa 1940ndatel polnud».
Zapesotski arvamuse kohaselt tõusis Soome jalgadele vaid tänu Nõukogude Liidu heatahtlikule toetusele.
«Riigijuhid olid elutargad - eriti Urho Kekkonen - ja oskasid hoida seda erilist suhet,» märgib professor. Zapesotski sõnul kõik aga muutus, kui Nõukogude Liit kokku varises.
«Meie riigi lagunemine viis soomlased Euroopa Liiduga integreerumisele,» kurvastab õppejõud.
Professori sõnul algas samal ajal kogu Euroopa Liitu puudutav suundumine USA mõju alla ja näiteks kogu piirkonna noortest reisib märkimisväärne osa Ühendriikidesse õppima. Euroopas on Zapesotski kinnitusel täielikult või osaliselt ameeriklaste käes ka kogu infovahetus.
«Soome sarnased ääremaad ei suuda enam olla iseseisvad riigid, vaid jooksevad võimukeskuste vahel,» väitis Zapesotski.
Õppejõud märgib mürgiselt, et Soome ei oma suurt tähtsust ka Ühendriikidele.
«Ega seal midagi erilist polegi pakkuda - metsad, järved ja kaljud. Rahvast pole kuigipalju ega ka naftat või gaasi, tuumarelvadest rääkimata,» jätkab Zapesotski.
Professori sõnul saavad Stubbi väljaütlemised Soome meedias pidevat ja laia kõlapinda.
«Küll ta ähvardab seal Venemaad Ukraina pärast, küll on mures Venemaa ja Osseetia suhetega seoses, küll mõtiskleb NATO liikmesuse üle. Selline planeediülene mõtleja ta on,» kirjutab professor.
Zapesotski arvates peaks Soome peaminister hoopis muretsema idakaubanduse pärast.
«Peaks hoopis mõtlema oma jogurtitootjate peale,» soovitab autor.
Eriti närvi ajab professorit Soome NATO keskustelu.
«Ma ei kahtle, et lõpuks meie õnnetud naabrid veetaksegi NATOsse, neid on pehmeks räägitud juba mitme aasta jooksul. Siis saab nende saatus olema sama, mis praegu Eestil, Lätil ja Leedul,» tõdeb õppejõud.
Venelase hinnangul tähendab see majandusolude vaesumist ja rahvastiku põgenemist.
Artikli autor pole tähelepanuta jätnud ka Soome kaitseministri Carl Haglundi arvamusavaldust, et NATO ja Venemaa vahelises konfliktis ei jääks Soome kõrvalseisjaks.
«Tahavad jälle meiega veidi sõdida,» märgib professor sünges toonis.