Rootsi Stockholmi rahvusvaheline rahu-uuringute instituudi SIPRI raporti kohaselt on mitmed Venemaa naaberriigid suurendanud Ukraina konflikti tõttu oma kaitsekulutusi.
Kaitsekulutused kahanesid USAs ja Lääne-Euroopas, muljal suurenesid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. aprill 2015, 07:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SIPRI uurimisprogrammi juht Sam Perlo-Freemna teatas, et Ukrainas toimuv on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda ning see on pannud Venemaa naabreid mõtlema rohkem oma kaitsele, edastab AFP.
Samas Lääne-Euroopa riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Ühendkuningriik ja Itaalia aga jätkavad kaitsekulutuste vähendamist.
Kogu maailma lõike kahanesid 2014. aastal kaitse- ja sõjalised kulutused 0,4 protsendi võrra ning see summa oli 1800 miljardit dollarit.
SIPRI andmetel kavatseb Venemaa ka sel aastal kaitse- ja sõjalisi kulutusi suurendada, kuid seda võivad veel mõjutada mitmed nüansid nagu naftatoodang ja majanduslik olukord.
Ekspertide arvates võib nii Venemaa kui veel mitmete riikide militaarkulutusi mõjutada 2014. aasta detsembrist kuni seni kestnud naftahinna langus ning naftatoodangu vähenemine.
Raporti kohaselt suurendas Ukraina möödunud aastal sõjalisi kulutusi viiendiku võrra ning sel aastal tahetakse investeerida militaarotstarbeks varasemaga võrreldes kahekordne summa.
Osa sellest läheb veteranide pensioniteks, osa aga sööb ära inflatsioon.
Maailma suurima sõjaväega riik USA kahandas kaitsekulutusi 6,5 protsendi võrra. USA kaitsekulutused on alates 2010. aastast kahanenud viiendiku võrra, kuid see summa on siiski 45 protsendi võrra suurem kui enne 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid.
Hiina sõjalised kulutused kasvasid 2014. aastal ligi kümnendiku võrra 216 miljardi dollarini. Saudi Araabia kaitsekulutuste kasv oli aga aastaga 17 protsenti, ulatudes 81 miljardi dollarini.