Hübriidsõda toimib vaid nõrkade ja kaitsetahteta riikide vastu, ent Baltimaadel on see olemas ning töötab regiooni esimese ja tähtsaima kaitseliinina, ütles usutluses BNSile nädalakirja The Economist ajakirjanik Edward Lucas, kes osaleb 24.-26. aprillini Tallinnas toimuval Lennart Meri konverentsil.
«Me oleme näinud, et Venemaa suudab teha asju, mida kümme aastat tagasi oleksid inimesed pidanud võimatuks. Praegu on meie ees teine Venemaa – Venemaa, millel on võime teha enda naabritele ebameeldivaid asju,» ütles Lucas, ent märkis, et see ei ole vältimatu.
«Kõigil Balti riikidel on võimalus eelkõige takistada seda juhtumast ning kui see siiski juhtub, sellele väga tugevalt vastu hakata. Lõppude lõpuks toimib hübriidsõda ainult riikide vastu, mis on nõrgad ja millel pole tahet end kaitsta. Balti riikidel on kaitsetahe olemas, nii et see on teie esimene ja tähtsaim kaitseliin,» tõdes ta.
Fundamentaalselt on õõnsad ka Venemaa psühholoogilise sõja meetmed nagu välkõppuste korraldamine ja ähvardused, rääkis Lucas, märkides, et Venemaa majanduse maht on suurusjärgus kaks triljonit dollarit, samas kui NATO riikide vastav näitaja on 40 triljonit dollarit ja Ühendriikide kaitse-eelarve moodustab poole Venemaa sisemajanduse koguproduktist.
«See ei ole nagu vana külm sõda, kui Nõukogude Liit oli reaalne vastane Läänele. Venemaa on lihtsalt liiga nõrk, et Läänele tõsiseks takistuseks olla. Venemaa saab võita vaid siis, kui Lääne meelekindlus on nõrk,» ütles ta. «Kui keegi üritab sind hirmutada, on alati hea mõte mitte karta.»
Teretulnud avaliku arvamuse nihe on toimunud Rootsis ja Soomes ning Saksamaa on eemaldumas ülipatsifistlikust positsioonist, nii et palju asju liigub õiges suunas, märkis Lucas. Samas on tema hinnangul Euroopas veel olemuslikke probleeme, peamiselt valik ise enda kaitsmise või ameeriklastest sõltumise vahel.
«Peame tegema veel palju rohkem, näitamaks Ameerikale, et oleme tõeliselt nõus kandma enese kaitsmise koormat läbi tõelise partnerluse, mitte lihtsalt Ameerika turjal ratsutades,» ütles Lucas.
Venemaa tõkestamiseks on Lucase hinnangul oluline kehtestada riigi vastu sellised sanktsioonid, mis mõjutaksid just režiimi juhtfiguure.
«Peaksime saavutama olukorra, kus (…) kõik agressiivses välispoliitikas ja inimõigusrikkumistes osalevad inimesed ei saaks enam Läände tulla – ja tulla ei saaks mitte üksnes nemad, vaid ka nende abikaasad, õed-vennad ja vanemad. See oleks Lääne poolt väga selge õppetund: kui kodus jutlustada läänevastasust, ei saa eeldada, et sinul ja su perel on võimalus nautida Läänes õppimise või ostlemise või säästmise või puhkamise eeliseid,» tõdes ta, rõhutades vajadust rakendada viisasanktsioone ning külmutada Vene koorekihi varad.
Edward Lucas on Briti ajakirja The Economist vanemtoimetaja ja kolumnist. Enam kui 30 aasta pikkuse ajakirjanikukogemusega Lucas on selle aja jooksul kajastanud ka sündmusi Venemaal ning Kesk- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Balti riikides. Aastail 1998-2002 juhtis ta väljaande Moskva bürood.
Lucas on olnud päevalehe The Independent ja Briti rahvusringhäälingu BBC korrespondent. Tema sulest pärinevad kaks raamatut Vene energiapoliitika ja luuretegevuse teemal.
Lucas osaleb ka Washingtoni mõttekoja Euroopa Poliitikaanalüüsi keskus töös. 2014. aasta 1. detsembril sai temast Eesti esimene e-resident.
Kaheksas Lennart Meri Konverents pealkirja all «Maailmakorra piirid» toimub 24.-26. aprillil ning keskendub tänasele rahvusvahelisele olukorrale ajal, mil me tähistame Helsingi lepete 40. aastapäeva.
Lennart Meri Konverentsi esinejate hulgas on teiste seas NATO peasekretäri asetäitja Alexander Vershbow, OSCE peasekretär Lamberto Zannier, Poola seimi esimees Radosław Sikorski, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Anne Brasseur, Saksa liidupäeva väliskomitee esimees Norbert Röttgen, Läti välisminister Edgars Rinkevičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius, USA armee Euroopa ja NATO maavägede komandör Frederick Hodges, Hispaania endine välisminister Ana de Palacio, USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul, Venemaa riigiduuma liige Ilja Ponomarjov, endine Vene presidendi nõunik Andrei Illarionov, Vene opositsiooniaktivist Maša Gessen, Pakistani kirjanik Ahmed Rashid ja Economisti toimetaja Edward Lucas.