Venemaa katsed mõjutada Balti riikide siseolukorda jätkuvad ning tulevikus on neid ilmselt oodata senisest enam, ütles Vene presidendi Vladimir Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov usutluses BNSile.
Illarionov: Venemaa jätkab katseid mõjutada Baltimaade siseolukorda
16. aprill 2015, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltimaade olukord on Venemaa ja Lääne vastasseisu oludes küllaltki tundlik, leiab praegune USA mõttekoja Cato Institute teadur, kes osaleb 24.-26. aprillini Tallinnas peetaval Lennart Meri konverentsil.
«Üks selle põhjusi on asjaolu, et Venemaa näeb Balti riike osana nn Vene Maailma (Russkii Mir) kontseptsioonist,» lausus Illarionov.
Teiseks põhjuseks on tema sõnul Kremli soov kahjustada NATOt. «Selleks pole sobivamaid riike kui Eesti ja Läti.»
«Kreml kavatseb kasutada Eesti ja Läti venekeelset elanikkonda nende riikide siseolukorra mõjutamiseks. Kahjuks oleme neid katseid näinud minevikus ja näeme tulevikus suure tõenäosusega veelgi rohkem,» ütles Illarionov BNSile.
Illarionovi sõnul on Venemaa võimeline Lääne sanktsioonide tingimustes praegusel kursil jätkama määramatu aja, sest Lääne sanktsioonid on oma olemuselt ebaefektiivsed.
«Sanktsioonid on ebapiisavad, nad kehtestati liiga hilja ning on liialt valikulised. Need ei ole suutelised Vene majandust, veel vähem poliitikat oluliselt mõjutama.»
«Venemaa kasutab neid oma PR-kampaanias Lääne vastu edukalt ära. Sanktsioonid on USA ja Euroopa Liidu katse näidata avalikkuse survel, et nad teevad midagi,» sõnas ta.
Illarionovi väitel käib Kremlis võimuvõitlus, mis tuli ilmsiks opositsionäär Boriss Nemtsovi tapmise (27. veebruaril – BNS) järel ning Putini märtsikuise 11-päevase avalikkuse eest varjul olemise ajal.
«Me näeme märke sellest ka pärast presidendi naasmist. Näib, et ühel pool on Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), narkokontrolliamet, juurdluskomitee ning Dagestani ja Inguššia võimud. Vastasleeris paistavad olevat tšetšeenid eesotsas Ramzan Kadõroviga, Riiklik Julgeolekunõukogu, Föderaalne Valveteenistus ning Putin ise,» sõnas ta.
Illarionovi sõnul on selle võitluse tulemus ebaselge, ent jõustruktuuride esindajad on omavahelises võitluses esmakordselt hakanud üksteise vastu kasutama massimeediat.
Nemtsovi mõrv šokeeris teaduri hinnangul tõsiselt vene ühiskonda. «Näib, et see tugevdas üldsuse veendumust, et Venemaal pole praeguse režiimi juhtimisel tulevikku.»
Kremli läänesuunalise poliitika tähtsaim element on praegu suure tehingu pakkumine, lausus Illarionov. «Sõjaline olukord Ida-Ukrainas sõltub USA vastusest sellele pakkumisele.»
«Kui (USA president Barack) Obama võtab selle pakkumise vastu ja aktsepteerib Euroopa võimalikku jagamist mõjusfääridesse, ei välista ma pausi Ida-Ukraina sõjategevuses,» nentis Vene riigipea eksnõunik.
Juhul kui Obama pakkumise tagasi lükkab, võib Putin tõsta panuseid Ühendriikide riigipea oma tingimustel läbirääkimistelaua taha sundimiseks, sõnas ta. «Selle saavutamiseks oleks tal vaja jätkata sõjalist pealetungi Ida-Ukrainas ja ehk isegi mujal,» tõdes Illarionov.
USA mõttekoja Cato Institute vanemteadur Andrei Illarionov töötas aastatel 2000-2005 Vene presidendi Vladimir Putini ja 1993.-94. aastal tollase peaministri Viktor Tšernomõrdini peanõunikuna majandusküsimustes. Lisaks oli Illarionov presidendi esindaja juhtivate tööstusriikide ühenduse G8 juures.
Pärast peaministri nõuniku kohalt tagasi astumist asutas ta 1994. aastal Majandusanalüüsi instituudi ning töötas 2000. aastani selle direktorina. Illarionov on Vene valitsuse jaoks välja töötanud mitu majandusprogrammi ja kirjutanud Venemaa majandus- ja sotsiaalpoliitika teemadel üle 300 artikli.
Kaheksas Lennart Meri Konverents pealkirja all «Maailmakorra piirid» toimub 24.-26. aprillil ning keskendub tänasele rahvusvahelisele olukorrale ajal, mil me tähistame Helsingi lepete 40. aastapäeva.
Lennart Meri Konverentsi esinejate hulgas on teiste seas NATO peasekretäri asetäitja Alexander Vershbow, OSCE peasekretär Lamberto Zannier, Poola seimi esimees Radosław Sikorski, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Anne Brasseur, Saksa liidupäeva väliskomitee esimees Norbert Röttgen, Läti välisminister Edgars Rinkevičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius, USA armee Euroopa ja NATO maavägede komandör Frederick Hodges, Hispaania endine välisminister Ana de Palacio, USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul, Venemaa riigiduuma liige Ilja Ponomarjov, endine Vene presidendi nõunik Andrei Illarionov, Vene opositsiooniaktivist Maša Gessen, Pakistani kirjanik Ahmed Rashid ja Economisti toimetaja Edward Lucas.