Ukraina analüütik: mõrvad Kiievis võivad olla Kremli terrorisõja algus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiievis tapeti sel nädalal venemeelne ajakirjanik Buzina. Tema auks toodi lilli ka Moskvas Ukraina saatkonna ette.
Kiievis tapeti sel nädalal venemeelne ajakirjanik Buzina. Tema auks toodi lilli ka Moskvas Ukraina saatkonna ette. Foto: SCANPIX

Sel nädalal tapeti Kiievis 24 tunni jooksul kaks venemeelset meest – endine parlamendiliige Oleh Kalašnikov ja ajakirjanik Oles Buzina. Juba varem on surnud mitu endise presidendi Viktor Janukovõtši liitlast – enesetappude ja oletatavate kuritööde läbi.  

Selle nädala tapmiste süüdlasena on nähtud nii Ukraina natsionaliste kui Vene luureagentuure ning spekuleeritud on taas, et mõningad Ukraina äärmusrahvuslikud rühmitused on seotud Kremliga, kirjutab Kyiv Posti ajakirjanik Oleg Suhhov.

Veel ühe versiooni kohaselt tapsid Kalašnikovi ja Buzina hoopis Janukovõtši endised liitlased, et kumbki ei saaks millegi teemal suud paotada.

Poliitanalüütik Volodõmõr Fesenko kirjutas eile sotsiaalvõrgustikus Facebook, et vastutuse sel nädalal toimunud mõrvade eest võttis talle saadetud e-kirja vahendusel tundmatu rühmitus, mis väitis ühtlasi, et on seotud Janukovõtši endiste liitlaste Mihhailo Tšetšetovi, Oleksandr Puklušenko ja Stanislav Melniki tapmistega käesoleva aasta alguses. Politsei andmetel sooritasid nii Tšetšerov, Peklušenko kui Melnik enesetapu.

Senitundmatu rühmitus on nime laenanud kunagise Ukraina Rahvuslaste Liidu sõjaliselt tiivalt – Ukraina ülestõusuarmee. Ajaloolist ülestõusuarmeed juhtis Roman Šuhhevitš ja selle liige oli ka Stepan Bandera. Ülestõusuarmee võitles 1942 – 1956 nii natside kui nõukogude vägede vastu ning ukrainlasi fašistideks tembeldades viitab Kreml nende tegemistele siiamaani.

«Me alustame halastamatut võitlust Ukraina režiimi vastaste reeturite ja Moskva lakeide vastu ning nüüdsest alates räägime nendega ainult relvade keeles, kuni nad on täielikult hävitatud,» tsiteeris Fesenko talle saadetud kirja.

Tõestamaks, et just nimelt nemad on mõrvadega seotud, kirjeldati kirjas ka, kuidas Kalašnikov tapeti kahe relvaga, mille kaliibrid olid 7,65х17mm ja 9х18mm ning et Kalašnikov tulistas enne surma ka ise oma relvast.

Fesenko sõnul kinnitab kiri aga veelgi enam, et tapjad on seotud Vene julgeolekuteenistustega, ehkki võib olla, et nad ise seda seost tegelikult ei tea. Lisaks viitab avaldus Fesenko meelest ilmselt sellele, et on alust kahtlustada sarnaste mõrvade jätkumist.

Mõrvad võivad Fesenko analüüsi kohaselt olla ka Kremli katse alustada Ukraina vastu terrorirünnakuid. «See võib olla Vene luureagentuuride katse avada Ukraina vastu uus rinne – terroristlik – ja sedasi riigi olukorda destabiliseerida,» kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Kremlimeelsed analüütikud eitavad Venemaa osalust mõrvades.

Ukraina siseministeeriumi nõunik ja parlamendiliige Anton Geraštšenko nentis, et Fesenkole saadetud kiri ilmselt tõest informatsiooni ei sisalda ja viitas seal leidunud vasturääkivustele. Ta kinnitas eile sotsiaalvõrgustikus Facebook, et Kalašnikov lasti maha küll kahe erineva relvaga, ent enda isiklikust relvast tulistada ta enne surma ei jõudnud.

Mõningaid Ukraina natsionalistlikke liikumisi on süüdistatud nii seotuses Kremli kui Ukraina luureteenistustega, kuigi nad kõik eitavad igasuguseid selliseid seoseid. Analüütikute hinnangul võib Venemaa kasutada mõnd Ukraina rahvuslaste ühendust oma huvides – nende abil saab näidata Ukrainat fašistliku riigina ning destabiliseerida seda.

Fesenko sõnul kasutavad salateenistused natsionalistlikke rühmitusi sageli endi huvides ning annavad neile nii raha kui ideid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles