Olukord Ida-Ukrainas hetkel muutub vähe, episoodiliselt lahvatavad tulevahetused. Ulatuslikumad kokkupõrked olid viimati Širokinos, Donetski lennujaama ümbruses ja Põhja-Donetski jõe joonel.
Igor Taro Ukraina päevik: 19.04
20. aprill 2015, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Širokino külas oli laupäevani peaaegu 60 tundi vaikust olnud, nii et OSCE vaatlejad otsustasid sinna teha statsionaarse vaatluspunkti. Ega nad seda pikalt ei saanudki olla, kui ühtäkki läks põrgu lahti - 120mm miinipildujatest, suurekaliibrilistest kuulipildujatest, AGSidest (automaatsed granaadiheitjad). Nii et statsionaare vaatluspunkt pakiti kokku ning lahing kestis ca viis tundi. Mis selle mõte oli, peale vaatlejate minemaajamise, on raske öelda.
Laupäeval sai ukrainlaste poolel kaks sõjaväelast haavata, Venemaa poolt relvastatud ja juhitud üksustel oli väidetavalt samuti kaotusi. Mariupolist 10 kilomeetrit idas asuva Širokino hõivamine jaanuarikuus vabatahtlike pataljoni Azov poolt oli paras avantüür. Venelastel polnud seal suuri jõudusid, ainult «silmad» väljas. 20 kilomeetri kaugusel idas Novoazovskis asusid põhijõud ning lisaks 30 kilomeetri kaugusel Vene piiri taga vajadusel reservid, mida sai operatiivselt kaasata. Azov läks Širokinot võtma üksi, ilma Ukraina sõjaväe korraliku toeta. Peastaap suunas sinna tankide ja miinipildujatega tugevdatud üksuse alles siis, kui tekkis ümberpiiramise oht, et uljad vabatahtlikud välja tuua. Koridor loodi, aga vabatahtlikud välja ei läinud, jäid asula lääneserva positsioonidele, samal ajal hõivasid venelased idaserva. Kirdes on venelastel positsioonid Sahhanka külas ning ukrainlaste loodes Lebedõnskes. Nii nad seal vastamisi paugutavad. Novoazovskis pole ilmselgelt niipalju ressurssi, et minna Mariupolit ära võtma ja ukrainlased jällegi ei raatsi piiritaguse «reservi» tõttu rohkem tegutseda.
Sama lugu tegelikult Ukraina õhuväe kasutamisega. Aeg-ajalt küsitakse, miks ukrainlased lennukeid ei kasuta. Ilmselt sel põhjusel, et nad ei taha vastase lennukitega tegemist teha. Venemaa on eelmise aasta suvest tegutsenud täpselt nii palju, et tasakaalustada Ukraina armee eelisseisundit nn separatistide suhtes. Niipea kui ukrainlased olid mingis lõigus edukad, läksid seal käiku täiendavad ressursid.
Piski külast Donetski lennujaamast viidi nädala keskel välja vabatahtlikud üksused, aga nende arvukus polnudki seal väga suur. Näiteks kurikuulus Paremsektor tähendab umbes 100-150 võitlejaga kompanii-suurust üksust. Nüüd on Piski siis tervenisti Ukraina armee vastutusalas ja sinna on rajatud üsna korralik kaitseliin. Piski, Opõtne ja Avdiivka asulate hoidmine lubab ukrainlastel kontrollida tulega Donetski lennuvälja ala. See tähendab, et kumbki osapool seal toimetada ei saa.
Kunagise Debaltseve platsdarmi lähistel jätkub vastasseis Luganske ja Lozove vahel, s.o Svitlodarski veehoidla juures. Seal on rinne jäänud stabiilseks pärast Debaltseve jätmist. Ja põhjarindel ikka kokkupõrked üle Põhja-Donetsi jõe - üks regulaarne koht on Trjohizbjonka küla ja selle juures lõhutud sild, ning teine Stanica Luganskaja. Seal olid laupäeval näiteks ka mõned Gradi lasud tehtud ukrainlaste kontrolli all oleva Valuiske küla pihta Mõkolaivka poolt.
Üldine asjaga seotud isikute tonaalsus on seotud ootusärevusega, millal jälle suure hooga lahti läheb. Terroristide kõneisik Zahhartšenko põhimõtteliselt teatas paari päeva eest, et Minski kokkulepped ei tähenda midagi. Justkui Ukraina peaks Minski kokkulepete täitmiseks Donetski iseseisvust tunnistama, kuigi kokkulepetes on ju kirjas risti vastupidi, et okupeeritud alad jäävad Ukraina riigi koosseisu. Ilmselgelt üritatakse luua fooni, justkui Ukraina blokeeriks kokkulepete täitmist, et põhjendada uut pealetungilainet. Ega eelmistel kordadel Debaltseves või Donetski lennuvälja piirkonnas ju mingit vettpidavat põhjendust polnudki - lihtsalt alustati ründamist. Selles suhtes pole vist väga vahet, mida Zahhartšenko või Putin ütleb. Aasta eest rääkis Putin, et Krimmis vene sõjaväelasi polnud.
Neil päevil täitub muide aasta sellest ajast, kui Horlivka kandis rööviti ja tapeti jõhkralt mõned Ukraina-meelsed aktivistid terrorist Bezleri eestvõtmisel. Üks oli endine miilitsatöötaja, kes ronis Slovjanski administratiivhoone otsa, et panna tagasi Ukraina lipp. Hiljem leiti laibad väljalastud soolikatega kohalikust jõest. Mingit sõjategevust selleks hetkeks veel polnud alanudki. Polnud veel Odessa tragöödiat, mida Vene meedia hakkas hiljem ekspluateerima sõja õhutamiseks, polnud ka mingeid tulevahetusi. Olid ainult Venemaalt tulnud relvastatud üksused, kes hakkasid Girkini juhtimisel hõivama võimu- ja jõustruktuuride hooneid. Nii see asi vaikselt algas.