Brüsselisse kogunevad täna õhtul Euroopa Liidu valitsusjuhid, et otsida võimalusi Vahemere põgenikekriisi leevendamiseks, milles on viimastel nädalatel hukkunud sadu inimesi.
Ülemkogul otsitakse leevendust Vahemere põgenikekriisile
23. aprill 2015, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neljapäeval on meie peamine prioriteet leida võimalused, kuidas hoida ära inimeste hukkumine merel,» ütles Ülemkogu president Donald Tusk liikmesriikide presidentidele ja peaministritele saadetud kutses.
Erakorraline ülemkogu tugineb oma aruteludes Euroopa Komisjoni poolt sel nädalal esitatud kümnepunktilisele tegevuskavale, millest põhjalikumalt käsitletakse kolme teemat.
Esmajärjekorras oodatakse valitsusjuhtidelt merel hätta sattunud põgenike päästmise võimekuse tõstmist. Ülemkogu kiidab eeldatavasti heaks Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex missiooni Triton vahendite kahekordistamise, rääkis kolmapäeval Brüsselis ajakirjanikele anonüümsust palunud ELi kõrge ametnik.
«Ehkki Frontexi mandaat piirdub piirikontrolliga, saab see ka otsida ja päästa merehädalisi, kuna vastavalt mereõigusele on see iga laeva kohustus,» selgitas sama ametnik. Tritoni tegevuse senist mandaati siiski muutma ei hakata.
Teise teemana arutavad Euroopa Liidu liikmesriikide juhid võimalusi, kuidas võidelda põgenikke viletsatel ja ülekoormatud laevadel Euroopasse toovate inimsmugeldajatega. Ehkki otsitakse ka võimalusi, kuidas lõhkuda smugeldajate võrgustikke ja takistada neil uute klientide leidmist, on ajakirjanduses pälvinud suurimat tähelepanu kava võtta sihikule inimkaubitsejate kasutatavad meresõidukid.
«Võitlus inimkaubandusega ei ole tõsine, kui me ei astu sellelaadseid samme, mida on pakkunud Itaalia peaminister Matteo Renzi,» rääkis kolmapäeval ELi kõrge ametnik. Renzi teatas sel nädalal, et Itaalia kaalub «sihitatud sekkumist» Liibüas baseeruvate inimkaubitsejate suhtes. Brüsseli ametniku sõnul mõeldakse smugeldajate laevade kindlakstegemisele, nende hõivamisele ja hävitamisele.
Siiski ei ole juttu täismahus militaarsest sekkumisest, vaid hästi ette valmistatud ja suunatud ning väga selge eesmärgiga ja piiratud operatsioonidest. Oma inimesi Euroopa Liit Liibüa pinnale saata praegu ei kavatse, kinnitas ametnik, kuna selleks pole ka ÜRO mandaati. «Siin on veel paljud õigusalased küsimused lahendamata,» lisas kõrge euroametnik.
Kolmanda suurema teemana käsitlevad Euroopa Liidu juhid põgenikekriisi leevendamiseks liikmesriikide-vahelise solidaarsuse suurendamist. «See pole ainult Itaalia, Malta või Kreeka probleem. Peame näitama, et nad pole üksi,» rääkis kolmapäeval ajakirjanikke briifinud ametnik. Tema sõnul on võimalusi üle-Euroopalisteks aktsioonideks.
Ülemkogu loodab käivitada pilootprojekti, millega asutatakse teistesse liikmesriikidesse vabatahtlikkuse alusel vähemalt 5000 pagulast. Dublini regulatsioone, mille kohaselt vastutab varjupaigataotleja eest riik, kuhu põgenik Euroopa Liidus esimesena sisenes, praegu siiski muutma ei hakata, kuid see küsimus võib tõusta tulevikus, möönis ametnik.
Süüria ja Iraagi sõjad ning ebakindlus Aafrikas on vallandunud üle Vahemere Euroopasse põgenikevoo, mida hinnatakse Teise maailmasõja järgse perioodi suurimaks. Möödunud aastal registreeriti piirkonnas 278.000 ebaseaduslikku ELi piiri ületamist ning umbes 3000 inimest hukkus teel Euroopasse. Sel aastal on aga põgenike massid veelgi suurenenud, tänavu on mereteel hukkunud hinnanguliselt juba 2500 inimest. Põgenike suurima surve alla on sattunud Malta, Kreeka ja Itaalia.