Postimees Sitsiilias: põgenikud saabuvad aeglaselt, lahkuvad kiiresti

Marian Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikud Sitsiilia külas Augustas.
Põgenikud Sitsiilia külas Augustas. Foto: Francesco Malavolta / Scanpix

Sitsiilia – öeldakse, et selle saare ilu ajab nõrganärvilised nutma. Selles linnas, kus Postimees on, ei too pisaraid aga silma palmipuud ja valge liiv. Augusta on praegu Euroopa tulipunkt, sest peab hakkama saama suurema arvu põgenikega kui kunagi varem.

«Kui ma ujumas käin, kardan alati, et näen merel ulpimas mõnd laipa,» ütleb kohalik mulle teel lennujaamast Ida-Sitsiilia Augusta sadamasse. «Ma ei ole veel näinud. Aga kardan ikka.» 

Augusta on 40 000 elanikuga tööstuslinn. Juba kaugelt terendavad suitsevad korstnad. Aga kesklinn ise on maheda tuulega päikseline linn, kus roosakas-kreemikat värvi majade vahel kõnnivad tõsised katoliiklased. Raamatukogu ja kino suleti Augustas mõned aastad tagasi vähese külastuse tõttu. Praegusel ajal on peamiseks jututeemaks õige pea algavad kohalikud valimised, kus kandideerib linnapeaks 14 inimest.

Rahvusvaheline meedia ei räägi Augustast aga valimiste pärast. Huvi keskpunktiks on Augusta sadam, kuhu saabub iga nädal sadu põgenikke.

Sõidame läbi kottpimedate tunnelite kiirteel, kus ükski lamp ei põle. «Jälle nad varastasid juhtmed ära!» kirub autojuht. Ütlen talle, et eestlased elavad samasuguses pimeduses umbes pool aastat. Selleks ei pea isegi kaableid näppama. Juht manab naeratuse tagasi näole. Päris kõik siiski ei ole veel kadunud.

Sitsiilia rannikust on meedia pajatanud eriti just viimastel nädalatel, pärast seda, kui Liibüast teel olnud paadis hukkus üle 700 inimese, neist umbes sada last. Kokku on Vahemeres ainuüksi sel aastal hukkunud üle 1700 inimese. Äsja olukorda uurimas käinud Frontexi esindaja Ewa Moncure ütles Postimehele, et meri on rahulik. Ja see ei ole hea uudis. Sest rahulik meri tähendab rohkem põgenikke, kes vene ruletilaadse teekonna ette võtavad. Umbes iga viieteistkümnes hukub.

Itaalia mereväel tuleb end valmis panna suuremaks migrantide sissevooluks.

Aga juba praegu on kumm pingul. Moncure'i sõnul numbrid aina kasvavad. Selle aasta nelja kuu jooksul on Itaaliasse saabunud umbes 26000 põgenikku. Vähemalt 1750 inimese elu on jäänud lainete vahele.

Kõige enam on migrantide seas süürlasi ja eritrealasi, kellest suurem osa saabub Euroopasse Liibüa kaudu. Ühtse tugeva valitsuseta jäänud Liibüa on praegu Aafrika põhjapiiri nõrgim lüli.

Augusta sadam on kõhedalt vaikne. Siin on vaiksem kui Eesti metsas. Merest ja põgenikest, keda saabudes kontrollitakse ja identifitseeritakse, eraldab üksikuid uudistajaid müür ja traataed. Aia taga on piiripunkti meenutavad hooned, kuhu migrandid paigutatakse. Eemal helendab valge telk. Alles pühapäeval saabus siia taas 300 migranti. Ilmselt jäi ruumi väheks, pandi telk püsti.

Ainsad hingelised, keda korraga märkame, on kolm põgenikku sillal. Nad vaatavad, käed taskus, ringi - nagu mõtleksid, millises suunas sammud seada. Sest töötuse ja vaesusega rabelevas Sitsiilias ei ole neil palju peale hakata. Mehed võtavad sihi põhja ja kaovad silmapiirilt.

Enamik põgenikest, kelle Itaalia ametnikud kinni peavad, viiakse lõpuks avatud ustega keskustesse, sest tuhandeid põgenikke ei ole võimalik kinni pidada. Itaalia valitsusel käib kogu see põgenikevool lihtsalt üle jõu. Nii ehk naa ei ole varjupaiga taotlemise ajaks võimudel õigust inimesi kinni pidada. Mistõttu paljud pühivad saabastelt Sitsiilia tolmu kohe, kui keskuste uksed avatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles