«Tere päevast!» ütleb tumedanahaline rätsepaistmes mees poe ees. Tema jalge ees on tühi plastiktops. Ta on ainus põgenik, keda Sitsiilia linnas Augustas täna näen. Oleme teel turule.
Video: Postimees käis Sitsiilias uurimas, kas kohalikel on põgenikest kõrini
28. aprill 2015, 22:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusta linn on põgenikevoolu tulipunkt, sest siin asub Itaalia mereväe baas. Mistõttu on just see paik Ida-Sitsiilia rannikul tihti esimene koht, kuhu migrandid saabuvad. Sitsiiliasse nad ei jää. Siin ei ole kohalikel endilgi piisavalt tööd ja piisavalt raha.
Mind hoiatati, et kui küsin 40 000 elanikuga linna elanikelt, mida nad põgenikevoolust arvavad, peaksin olema valmis kõige hullemaks. Öeldi, et selle sügavalt religioosse linna elanike südametes ei ole sümpaatiaks enam ruumi, kui jutuks tuleb migratsioon. Neil olevat põgenikest lihtsalt kõrini.
Aga see ei ole see, mida sitsiillased Postimehele täna turul rääkisid.
«Nad on lihast ja luust inimesed nagu meie,» ütles kalamüüja Alfonso, kui kassisuurune tursk ta poole surnud pilgul kõõritas. «Seetõttu ei saa me lasta neil uppuda.»
Alfonso sõnul ei arva ehk vanem põlvkond nii nagu tema, aga see polegi nii oluline. Tähtis on, mida arvavad noored. «Vanad kurdavad migrantide üle kõige rohkem, aga nad on juba oma elu ära elanud.»
Laual on kõrge kortsutatud heledatest riietest kuhi. Siin on linu ja särke, seelikuid ja sokke. Kõik üksteise otsas hunnikus. «Me kas teeme kõik selleks, et põgenikud merd ületada ei saaks,» ütleb mulle riidemüüja Giuseppe. «Või kui laseme neil tulla, peame nad kindlasti päästma.»
