Indoneesia justiitsminister kaitses täna uimastikuritegude eest surma mõistetud seitsme välismaalase ja ühe indoneeslase hukkamist, öeldes, et riik seisab silmitsi narkovastase sõjaga.
Indoneesia: hukkamised on osa narkokuritegevuse vastasest sõjast
«Me peame sõda kohutavate narkokuritegude vastu, mis ähvardab meie riigi püsimajäämist,» ütles Muhammad Prasetyo ajakirjanikele.
Indoneesia hukkas neli nigeerlast, kaks austraallast, ühe indoneeslase ja üks brasiillase tänase kuupäeva esimestel minutitel Nusakambangani saarel asuvas vanglas.
Indoneesias hukkab surmamõistetud 12-liikmeline hukkamiskomando. Reeglite kohaselt viiakse surmamõistetud kesköö järel lagendikule, seotakse postide külge ning neile antakse seejärel valida põlvitamise, istumise või seismise vahel. Seejärel avab hukkamiskomando tule.
Sügisel ametisse astunud president Joko Widodo on uimastikuritegude eest surmanuhtluse määramise jõuline pooldaja.
Hukkamisi kutsusid edasi lükkama Austraalia, Prantsusmaa, Euroopa Liit ning ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Pariis ja Canberra teatasid ühisavalduses, et nende kodanike hukkamisel on mõju Indoneesia positsioonile maailmas ning selle rahvusvahelisele mainele.
Ootamatult jäeti hukkamata üheksas surmamõistetu - Filipiinide kodanik Mary Jane Veloso, kellele anti armu, sest Filipiinide võimudele andis end üles isik, keda kahtlustatakse tema värbamises ning talle Indoneesia-reisiks uimastite kaasa sokutamises.
Austraalia välisministeerium kritiseeris kolmapäeval kahe austraallase hukkamist Indoneesias, nimetades surmanuhtlust riigivõimu kuritarvitamiseks.
Austraalia kodanikud Myuran Sukumaran ja Andrew Chan vahistati Bali saarel 2005. aastal ning mõisteti aasta hiljem süüdi kui narkojõugu juhid.
Austraalia välisministri Julie Bishopi parlamendisekretär Steven Ciobo ütles suhtlusvõrgustikus Twitter, et on vähe paremaid näiteid riigivõimu kuritarvitamisest ja tagurlikust mõtteviisist kui surmanuhtlus.
Ühe austraallase advokaat Todung Mulya Lubis teatas sotsiaalmeedias, et ta ebaõnnestus ja tal on väga kahju.
Austraalia opositsiooniliste leiboristide liider Bill Shorten ja varivalitsuse välisminister Tanya Plibersek kutsusid Canberrat Indoneesia sammule jõuliselt reageerima.
«On täiesti vastuvõetamatu, et Indoneesia viis hukkamised läbi ajal, mil õiguslikud protsessid ei olnud veel lõpule jõudnud. See tekitab küsimusi Indoneesia kinnipidamise kohta õigusriigi põhimõtetest,» laususid Shorten ja Plibersek ühisavalduses.
Prantsusmaa taunis kaheksa inimese hukkamist ja väljendas muret seal surmaotsuste täideviimist ootava Prantsuse kodaniku saatuse üle. Valitsus kordab oma vastuseisu surmanuhtlusele kõigis juhtumites ja tingimustes, ütles Prantsuse välisministeeriumi pressiesindaja Romain Nadal.
Prantsuse võimud on täielikult mobiliseeritud aitama Serge Atlaoui'd, kelle olukord on jätkuvalt murettekitav, sõnas Nadal, väljendades solidaarsust riikidega, kelle kodanikud hukati. Atlaoui kuulus esialgu nende süüdimõistetute sekka, kes täna hukati, ent Indoneesia võimud andsid laupäeval nõusoleku prantslase apellatsiooni menetlemiseks.
Atlaoui vahistati 2005. aastal Indoneesia pealinnas Jakartas ecstasy't tootvas salalaboris ning mõisteti kaks aastat hiljem surma. Nelja lapse isa on veetnud vanglas juba kümme aastat. Mees väidab, et oli laboris aparatuuri seadistamas ja pidas kohta akrüülitehaseks.