Balti riigid peavad tegelema iga võimaliku kitsaskohaga, mida Venemaa või mõni teine vastane saaks ära kasutada, ütles NATO asepeasekretär Alexander Vershbow usutluses BNSile.
NATO asepeasekretär: Balti riigid peaksid tegelema kõigi kitsaskohtadega
«On julgustav, et Läti ja Leedu on langetanud otsused tõsta kaitsekulutused Eesti tasemele NATO eesmärgi raames kulutada kaitsele kaks protsenti (sisemajanduse kogutoodangust - SKT),» lausus Vershbow BNSile Lennart Meri konverentsi kõrvalt vastuseks küsimusele, mida Balti riigid saaksid lähiaastatel oma kaitsevõime tugevdamiseks teha.
«Selle raha kulutamiseks on palju erinevaid viise. Kindlasti tuleb tugevdada riigikaitsega seotud aspekte. Samuti on minu hinnangul oluline tagada kõigi regiooni riikide valmisolek väljakutseteks, mida saab koondada hübriidsõja nimetuse alla,» sõnas NATO peasekretäri asetäitja.
Mõned neist on tema sõnul sõjalised meetmed, nagu piiri- ja sisejulgeoleku tugevdamine. «Samuti tuleb tugevdada riigi taristu ja kübervõrkude vastupidavust, et tegeleda iga võimaliku kitsaskohaga, mida Venemaa või mõni teine vastane saaks ära kasutada.»
Lisaks tuleb Vershbow hinnangul palju ära teha NATO kollektiivsete võimekuste tugevdamiseks luuretegevuse, õhuluure ning õhutõrje alal.
«Samuti selleks, et Balti riikide väed oleksid täielikult integreeritud NATO vägedega ja saaksid etendada oma kohast rolli artikkel 5 missioonidel, kui need peaksid vajalikuks osutuma,» lisas ta.