USA muretseb Suurbritannia kaitsekärpe pärast

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afgaani ja Briti sõdur.
Afgaani ja Briti sõdur. Foto: SCANPIX

Brittide plaan vähendada märkimisväärselt kaitsekulutusi teeb murelikuks Ameerika Ühendriigid, kelle eksperdid kardavad, et kärped vähendavad USA tähtsaima liitlase suutlikkust täita seda rolli, kirjutas tänane New York Times.


Ameeriklased küsivad, kas pärast praegu õhus rippuvate 10-20-protsendiliste kärbete tegemist britid ikka on see strateegiliselt nobe jõud, kellele USA saab oma suurtes lahingoperatsioonides toetuda.

USA ja Briti ametnikud ütlesid lehele, et nad ei näe tagasilangust brittide suutlikkuses võidelda järgmised viis aastat Afganistanis. Samas kahtlevad ameerika sõjanduseksperdid, kas britid suudavad ka tulevikus efektiivselt ette võtta sama nõudlikke operatsioone nagu Afganistan või osaleda mitmes operatsioonis korraga.

Briti kärped olid tähtis teema ka nende kaitseministri Liam Foxi ja tema USA kolleegi Robert M. Gatesi kolmapäevasel kohtumisel Washingtonis.

Fox ütles hiljem reporteritele, et Briti sõjavägi on võimeline ka pärast kärpeid toime tulema erinevate ohtudega ja säilitama võimed, mida Pentagon eriti hindab. Selliste asjadena tõi ta välja eriüksused, tuumaheidutuse, osaluse Joint Strike Fighteri programmis ja suutlikkuse saata vajadusel välja suur hulk vägesid.

Kärped on tekitanud tulist diskussiooni ka Briti enda kaitseväes, näiteks maa- ja mereväe vahel. Näiteks maaväeohvitserid on küsimuse alla seadnud selle, kas nende riik peaks ehitama kaks kallist uut lennukikandjat, samuti on kirgi kütnud arutelu Tridenti tuumarakette kandvate allveelaevade uuendamise hinna üle.

«Pole mingit varianti, et Suurbritannia suudaks praeguses finantskliimas säilitada püsiva merepealse allveelaevadel põhineva tuumaheidutuse, praeguse kiirlennukipargi, kahe lennukikandja programmi ambitsiooni ja 100 000-pealise maaväe,» ütles endine Briti maaväe juht Richard Dannatt.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles