Vabariiklaste kontrolli all olev USA Kongress võttis teisipäeval vastu 1. oktoobril algava rahandusaasta riigieelarve, mille maht 3,871 triljonit dollarit on üksnes natuke väiksem kui president Barack Obama soovitatud neli triljonit.
USA Kongress võttis vastu 2016. aasta riigieelarve
6. mai 2015, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelarve sisaldab vabariiklaste prioriteete, sealhulgas Obama tervishoiureformi tühistamist, ning sellisel kujul tõenäoliselt ei jõustu.
Kümne aasta perspektiivis näeb eelarve ette sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuprogrammide kulude kärpimise viie triljoni dollari võrra. Kulude vähendamise eesmärgiks on viia riigieelarve 2024. aastaks tasakaalu, ilma et selleks tuleks tõsta makse.
Senat kinnitas eelarve häältega 51:48, kusjuures kõik demokraadid hääletasid vastu.
Eelmisel kuul oli eelarve läbinud ka esindajatekoja, kus vabariiklastel on samuti enamus. Eelarve vastuvõtmisega on vabariiklastel kergem vastu minna 2016. aasta presidendivalimistele.
Vabariiklased ei olnud hääletusel ühtsed. Erakonna presidendikandidaatidest toetas seda Marco Rubio, ent Ted Cruz ja Rand Paul hääletasid dokumendi vastu.
«Ükski eelarve ei ole täiuslik, ent see dokument pakub mõistlike lahendusi paljude kongressiliikmete muredele,» lausus senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. «See on aus kompromiss paljude eri prioriteetidega kongressiliikmete vahel.»
Üle kahe kolmandiku eelarve kuludest on kohustuslikud kulutused nagu võlgade teenindamine ning tervishoiu- ja sotsiaalprogrammid.
Ülejäänu jaguneb riigikaitse ja muude föderaalametite vahel, mis saavad vastavalt 523 miljardit ja 493 miljardit dollarit.
Demokraatide kontroll all oleval Valgel Majal on teistsugused plaanid. Obama eelarvekava näeb ette kulukärbete ärajätmist, maksutõuse ning 500 miljardi kulutamist taristule.
«President on teinud selgeks, et ei kavatse aktsepteerida eelarvet, mis kinnistab sekvestri, näeb ette kaitsekulutuste kärbete tühistamist, jättes muudes valdkondades kärped kehtima,» seisis Valge Maja avalduses.
«Eelarve rahastamiseks neil madalatel tasemetel pakuvad kongressi vabariiklased drastilisi kärpeid programmides, mis toetavad keskklassi ning loovad võimalusi nendele, kes üritavad keskklassi jõuda,» lisati avalduses.
Vabariiklaste enamusega kongressi vastu võetud eelarvemeetmel ei ole seaduse jõudu, ent seda kasutatakse juhisena valitsusasutustele raha eraldamiseks.
Demokraatidel ja vabariiklastel seisab sel aastal ees eelarvelahing. President peab föderaalkulutuste seadused allkirjastama 1. oktoobriks. Vastasel juhul seisab riik silmitsi valitsuse tööseisakuga.
Tegemist on esimese korraga viimase kuue aasta jooksul, mil kongress on eelarve vastu võtnud.